Blog info

marika

Blog main content

Selle kevadsuvine soovitus Sinu aeda: supermari sinine kuslapuu

Selle aasta kevadsuvine marjapõõsa soovitus koduaeda on sinine kuslapuu. Tegu on meie aedades vähelevinud ja vähe tähelepanu saanud marjapõõsaga, mis on kõige varasema valmimisajaga mari.

Magushapukad, suure C­-vitamiini sisaldusega maitsvad viljad valmivad kuni 2 nädalat enne maasikaid. Umbes 1–1,5 m kõrgune põõsas on laisk kasvama. Tõsisema marjasaagi korjad alates 5. aastast, aga hea marjasaagi suudab põõsas kasvatada seejärel veel ka 20 aastat hiljem.

Värsketest marjadest võid kodustes tingimustes valmistada erinevaid hoidiseid ja magustoite. Peamiselt tehakse moosi, marmelaadi, veini, teed, mahla ning limonaadi. Lisaks on marjad heaks materjaliks snäkkidele, kommidele, kissellidele, kompottidele ja siirupile. Suurepäraselt säilivad kuslapuu marjad ka sügavkülmas ning kes proovinud, see teab, et kuslapuu viljadest valmib imehea suhkruga toormoos või keedis, mis maitselt meenutab pisut mustikamoosi.

Söödavat kuslapuud on nimetatud „elueliksiiriks“ ja „supermarjaks“ ning seda mitte asjatult. Oma tervislikkuse poolest on see võrreldav mustika, aroonia ja musta sõstraga. Kuslapuu marju on sajandeid kasutatud traditsioonilises meditsiinis Venemaal, Hiinas ja Jaapanis. Värsket marjamahla kasutati kõhuvalude ja kurgumandlite ning nakkushaiguste raviks. Nii marju kui ka noori lehistunud võrseid kasutati ravimtaimena.

Siberis usuti, et regulaarne kuslapuu marjade söömine parandab mälu, alandab vererõhku, tugevdab veresoonte seinu ja puhastab organismi.

Kuslapuu marjad sisaldavad sahhariide, lipiide, valke, orgaanilisi happeid, fenoolseid ühendeid, C­vitamiini, B­vitamiini, erinevaid toiteelemente, karotenoide (provitamiin A), pektiini ja parkaineid. Marjad sisaldavad ca 7% sahhariide, peamiselt glükoosi ja fruktoosi, ning marjades sisalduvad happed annavad neile omapärase mustikat meenutava maitse.

Vähem tuntud marjakultuuride hulgas on kuslapuu hea fenoolsete ühendite allikas, eriti rikkalikult leidub viljades antotsüaniine. Need on ained, millel on antioksüdatiivne toime. Arvatakse, et just fenoolsed ühendid neutraliseerivad vabu radikaale ning antotsüaniinidel on antibakteriaalsed omadused, mistõttu tänu just nende ainete suurele sisaldusele on kuslapuu viljadel positiivne toime inimese organismile.

Antotsüaniinid annavad viljadele punast, sinist ja lillat värvi ning selle sisaldus marjades on võrreldav musta leedri ja aroonia viljadega. Kuslapuu viljade maitse kujunemisel on olulisel kohal sekundaarsed ainevahetusproduktid, iridoidid, mis annavad viljadele tüüpilist mõrkjat maitset. Erinevalt fenoolsetest ühenditest leidub iridoide väheste taimede viljades. Tänu iridoidide sisaldusele on kuslapuu marjadel põletikuvastane toime.

VILJAPUUDE PEREPUUD

Seedri Puukooli viljapuude uudistena on sel hooajal lisandumas valik õuna- ja pirnipuude perepuid. Perepuude puhul on saagiperioodi pikendamiseks ja maitseelamuse mitmekesistamiseks vastupidavama sordiga viljapuu võrasse kokku poogitud 2–4 erineva õuna- või pirnisordi oksad.

Tekst: Elmar Zimmer, Seedri Puukool