Blogi info

Blogi peamine osa

Ettekasvatamise aed on varsti käes!

Juba praegu on igati õige aeg alustada ettevalmistusi saabuvaks kevadeks ja suveks:

  • vaata üle eelmiste aastate kasvupäevikud või alusta uut;
  • kirjuta üles või visanda planeeritav kasvuala suurus;
  • mõtle läbi milliseid ilu- ja tarbetaimi on soov sel aastal kasvatada;
  • pane kirja, mida külvad ise, mida plaanid ostad istikuna;
  • jäta päevikusse ruumi, et saaksid hiljem taimi istutades sortide asukohad.

Kasvatatavate taimede sortiment on lai: Gardest keskusest leidub ligikaudu 2000 erinevat seemnepakki. Erinevad taimeliigid vajavad erinevaid hooldustingimusi, mistõttu on kasulik kasvatada neid taimi, mis sobivad just Sinu elustiiliga.

Mida väiksem on aialapp, rõdu, aknalaud, seda vähem mahub sinna taimi. Seega, mõtle läbi milliseid taimi on soov kasvatada. Ühest liigist saab kasvatada erinevaid sorte.

Milliseid taimi sobib kasvatada rõdul?

Näiteks rõdule või aknalauale sobib kirsstomat ‘Venus’ või ‘Vilma’, kasvuhoonesse kirjud ‘Tiger’ või ‘Tigerella’, kollane lihatomat ‘Yellowstone’ või ‘Lemon Boy’ ja must kirsstomat ‘Black Cherry’.

Mitmed lilled, maitsetaimed ja ka köögiviljad saab külvata lume sulades ja maa soojenedes aprillis-mais otse kasvukohale, teised taimed vajavad ettekasvatamist. Tubastes tingimustes võib ettekasvatamist alustada veebruarist kuni maini. Samuti võib umbes kuu aja pärast osta noortaimi või mõne kuu pärast juba ette kasvatatud potitaimi.

Millised taimed vajavad ettekasvatamist?

Ettekasvatamist vajavad tomatid, paprikad, melonid ja arbuusid, kõrvitsad jne. Suvelilledest kindlasti petuuniad ja puispetuuniad, begooniad, lobeeliad, iluürt, lemmaltsad, ilukapsad ja ilukõrvitsad jm.

Soovitused taimede ettekasvatamiseks

  1. Seemnete valik. Kõige olulisem on ettekasvatamisel seemnete valik. Loe tähelepanelikult läbi pakil olev informatsioon, seal on tavaliselt kirjas, millal on parim aeg seemnete külvamiseks ja kui sügavale seda tuleks teha.

Üldiselt külvatakse suuremad seemned vähemalt 2-3 kordsele seemnesügavusele, väiksemad seemned kaetakse kerge perliidi, liiva või vermikuliidi kihiga. Petuuniad ja mõned teised on hoopis valgusidanejad, see tähendab, et neid ei tohigi kinni katta.

2. Külvinõude valik. Järgmisena varu külvamiseks sobivad anumad. Selleks sobivad erinevad külvikassetid, külvialused, minikasvuhooned.

Suuremad seemned saab külvata üksikult või paarikaupa istutuspotti, külvikassetti või hõredalt külvikasti. Pisemad seemned külvatakse võimalikult hõredalt ning hiljem pikeeritakse idulehe kuni paari pärislehe faasis, kusjuures istutatakse enamasti kuni idulehtedeni mulda.

3. Külvisubstraatide valik. Järgmine oluline osa külvist on substraat. See peaks olema peeneteraline ja õhuline.

Külvieelselt tee substraadi pind niiskeks. Külvamise lihtsustamiseks võid teha sisse augud või vaod. Külvijärgselt kata seemned ning piserdada pind niiskeks. Markeeri etiketiga mis liik/sort kuhu sai. Aseta peale kaas või kile, mis aitab niiskust hoida. Aseta külv sooja paika, selle puudumisel soojendusmati peale.

Juba tärganud külv vajab palju valgust ning jahedamat temperatuuri kui oli idanemisel, et taimed välja ei veniks. Tärkamisjärgselt ei vaja enam kuplit/katet. Küll aga on piisava valgushulga saavutamiseks soovitav kasutada taimelampi. Noored taimed vajavad otsese päikese eest varjutamist.

Muud abivahendid

Etiketid

Mõõteriistad

Muud vahendid

Kasvata taimi ilma mullata

Väga põnev viis taimede kasvatamiseks on hüdropoonika. Rohkem infot hüdropoonika kohta leiad siit! 

Liitu Gardesti uudiskirjaga ja ole esimesena kursis kõigi uudiste ja pakkumistega

Helista tasuta infoliinile