Miks on kevad parim aeg elupuude istutamiseks?

Parim aeg elupuuheki istutamiseks on kevad:

Istikud jõuavad sügiseks juurduda.
Järgmisel kevadel pole tarvis taimi nii hoolsasti varjutada kui sügisese istutuse järgselt.
Varakevad on üldiselt niiskem võrreldes suvise istutusega, seetõttu on kastmisvajadus esimestel istutusejärgsetel nädalatel sellevõrra väiksem.
Istutamise ajal ja selle järgselt on õhutemperatuurid võrdlemisi jahedad, mis omakorda vähendab niiskuse aurustumist ning kastmisvajadust.

Heki kaugus aiapiirdest tuleks planeerida vähemalt 70-80cm kaugusele.
Elupuud sobivad, kui soovite rajada tihedat pügatud hekki, kaherealist vahelduvate taimedega laiemat hekki või hoopiski vabakujulist hekki.
Tihedama heki saamiseks soovitame valida sort ‘Brabant’ ning taimed tuleks istutada 50-60cm vahedega või kaherealise hekina (50cm vahekaugusega reas).
Valides sordi ‘Smaragd’ soovitame tihedama heki tarbeks 2-3 taime/jm, hõredama heki saamiseks 1,5-2 taime/jm ja vabakujulise heki jaoks 1 taim/jm või hõredamalt.

Istutusauk tuleks kaevata 2-3 korda suurem mullapallist.
Paljude taimede istutamisel hekina on võimalus kaevata hoopiski kraav, mis lihtsustab istutamist.
Pärast seda tuleks kasta mullapall korralikult vette (isegi leotada vees) ning samuti tuleks auku valada vähemalt 5-10l vett.
Juure ümbriskangast ei ole soovitatav eemaldada, sest see võib vigastada taime juuri ning mullapall võib hoopiski laiali laguneda. Kanga pärast pole vaja muretseda, sest see kõduneb mullas aja jooksul ilusti ära. Kangasse võib teha noa või kääridega sisselõiked, et juured paremini läbi kasvada pääseksid.
Istutamisel tuleks jätta taime juurekael mullapinnaga samale kõrgusele.
Põhjamullaga sobib segada aeglaselt lahustuvat väetist ja okaspuusubstraati.
Taime ümber võib augu täita ka vana mullaga, pealmine kiht allapoole.
Lisaks soovitame pealmise viljaka mullakihi segada okaspuu-/kompostmullaga ning alumist väheviljakat savikat kihti oleks parem pigem vähem kasutada.
Peale istutamist tuleks vajutada muld korralikult kinni.

Nipp kastmiseks: pärast istutust oleks hea ümber taime moodustada võrast laiem 3-5cm kõrgune kastmisvall.
Istutusjärgselt tuleks taimi kasta vähemalt sama suure koguse veega kui suur oli elupuu mullapall.
Sõltuvalt sademete hulgast soovitame kasta keskmiselt kord kuni kaks korda nädalas elupuid ning seda tuleks teha korralikult, vähemalt 10-15l vett puu kohta, et niiskus jõuaks sügavale.
Istutusaegselt või -järgselt võib ka paigaldada varjutuskanga toed.
Esimestel istutusjärgsetel aastatel on päikesekahjustuse oht – seega oleks vajalik varjutuskangaga varjutamine jaanuarist-veebruarist kuni maapinna sulamiseni.
Istik peaks umbes 5 aasta järel olema lõplikult juurdunud ja uue kasvupaigaga kohanenud.

Gardest aianduskeskuse valikust leiab nii sorte ‘Smaragd’ kui ka ‘Brabant’.

‘Smaragd’ on kompaktse püramiidja võraga ja hoiab hästi vormi ka ilma lõikamata.

15. a vanuse puu kõrgus on 2-3m ja laiust 0,5-0,8m, hiljem kasvab veel.
Suurepärane soolo- ja rühmataim koduaedades ning haljasalal, sobib ka hekiks.
Aastane juurdekasv on tavaliselt 20-30cm.
Noorte taimede korral on kasulik veebruaris-märtsis kuni maapinna sulamiseni varakevadise päikese eest taimi varjutada.
Põuatundlik, kastmine on eriti oluline esimese 5 istutusjärgse aasta jooksul. Eelistab parasniisket viljakat mulda.

‘Brabant’ on tiheda koonusja võraga ja sageli moodustab mitu latva.

Kiiremakasvulisem (25-35cm aastas) ning tihedam kui ‘Smaragd’.
Lõikamata puu on 15. aastaselt 3-5m kõrge ning 1-1,5m lai, hiljem kasvab veel.
Tavaliselt kasvatatakse seda sorti tiheda hekina.
Põuakartlik.
Kasta korralikult, eriti tähelepanelik tuleks olla esimese 5 aasta jooksul.
Esimestel aastatel päikesekahjustuse oht – vajalik varjutuskangaga varjutamine veebruarist maapinna sulamiseni.

Muuda enda aed veelgi hubasemaks elupuuhekiga, sest praegu on elupuude istutamiseks igati õige aeg!