Noortaimede aed on käes!

Ole saabuvaks kevadeks ja suveks valmis ning kasvata sellel aastal enda suvelilled ise!

Suvelilled seemnetest või noortaimedest

Suvelilli kasvatatakse peamiselt kas seemnetest või noortaimedest. Noortaimeks kutsutakse seemnest või pistikust kasvatatud paari esimese lehega väikest taime. Need saab peale ostmist istutada otse amplisse, potti või rõdukasti ning vahele jäävad külvamise, idanemise ja pikeerimise etapid.

Istutamisel tuleks kasutada suvelillede mulda ja turbasegusid, mille sisse võib segada pikaajalise väetise graanuleid, kui neid ei ole mulla sisse lisatud. Taime juurte ümber oleva tekstiilvõrgu eemaldamine pole vajalik, sest sellest kasvavad taimede juured hiljem ilusasti läbi. Soovi korral võib noaga ettevaatlikult mõned lõhed sisse teha. Lopsaka taimestiku saab siis, kui istutada noortaimed 10-15cm vahedega ning mida aeglasema kasvuga on taim, seda tihedamalt võib noortaimed istutada. Näiteks 30cm amplisse mahub umbes 5 taime, 1 keskele ja teised äärtesse.

Kuidas tuleks noortaimi hooldada?

Taimi tuleks piserdada ja kasta vastavalt vajadusele. Taim juurdub umbes 10 päevaga ning pärast seda võib taime väetada 1x nädalas. Kusjuures esimestel nädalatel on soovitatav alustada õitsevatele taimedele mõeldud kastmisväetise lahja lahusega. Hiljem täisõitsemise hooajal on hea väetada igal kastmiskorral. Kasvuaegselt näpistatakse taime latvu harunemise ergutamiseks vähemalt 2-3 korda.

Alguses saab lillepotte hoida mõõdukalt jahedas (15-18°C) ja valges paigas (nt aknalaual), võimalusel isegi taimelambi all. Mida valgem, seda väiksem on taimede väljavenimise oht, samas tuleb olla ettevaatlik, et keskpäevane otsepäike taimelehti ei kahjustaks. Liiga jahedas ja niiskes võib areneda tõusmepõletik või lähevad juured mädanema, seega tasub noortaimede kastmisel hoolas olla. Kui väljas või rõdu peal on ligi 15°C, võib taimi ettevaatlikult aklimatiseerida viies neid paariks tunniks õue. Öökülmaohu möödudes saab taimed uba alaliselt õue jätta.

Noortaimede valik sellel aastal

Järgnevalt toome välja mõned enamlevinud suvelilled, mille noortaimed sel kevadel Gardest keskusesse müügile saabuvad.

1) Petuuniad ja puispetuuniad

Levinud on nii kompaktsed kui ka rippuvad petuuniavormid, mille puhul on erineva õievärvi ja -mustriga sordivalik väga lai. Petuuniad õitsevad tavaliselt kuni külmadeni ning araõitsenud õite eemaldamisel õitsevad petuuniad veelgi rikkalikumalt. Kasvukohaks sobib päikeseline kuni poolvarjuline, oluline on tähele panna, et täisvarjus petuuniad ei õitse. Petuuniad taluvad hästi kuuma täispäikeselist kasvukohta, aga samas väga tugeva tuulega paigas võivad saada räsitud.

Aed-puispetuunia on väikeste kellukakujuliste õitega ja padjandilise kasvukujuga taim. Taime võrsed on nõtked ja langevad, puhmiku läbimõõt võib olla 30-50cm. Aed-puispetuuniad õitsevad tavaliselt külmadeni. Kasvukohaks sobib päikeseline või poolvarjuline koht, täisvarjus õitsevad vähe. Võrreldes petuuniaga ei vaja nii hoolsat vanade õite eemaldamist, kuigi õitseb siiski rikkalikumalt ka siis, kui seda siiski teha.

 

2) Pelargoonid

Saadaval on nii ripp-pelargoonid kui kka ompaktsemad viirpelargoonid. Sarnaselt petuuniatele eelistavad ka pelargoonid päikeselist ja poolvarjulist kasvukohta. Täisvarjus jäävad taimed väikeseks ja ei õitse. Pelargoonid on hea kuumataluvusega ja õitsevad rikkalikult külmadeni. Pelargoon talub ka lühiajalist põuda. Äraõitsenud õite eemaldamine soodustab uute õite teket.

 

3) Suuterad/bakoopad

Suutera on tavaliselt valge või sinise väikese õiega, kas lihtõieline või täidisõieline. Tema kasvukuju on padjandiline-rippuv ning need taimed sobivad nii amplisse kui pinnakattetaimena. Taluvad hästi kuuma ja päikest ning saavad hakkama ka poolvarjulises kohas, täisvarjus ei õitse. Äraõitsenud õite eemaldamine soodustab uute õite teket ja tagab rikkaliku õitsemise kuni külmadeni.

Järgnevate nädalate jooksul täieneb pidevalt meie noortaimede valik, näiteks lisanduvad fuksiad, rused, ilunõgesed, iluürdid, begooniad, lobeeliad, ilubataadid ja paljud teised tuntud suvelilled.

Aed ei oota!