PLOOMIMÄHKURI (Grapholita funebrana) valmikud on tumepruunide eestiibade ja metalselt läikivate pruunikashallide tagatiibadega väikesed liblikad, tiibade sirulaiusega 14-15 mm. Tiibade välisserval on hele rant. Liblikate lendlus toimub hämaras, sooja ja vaikse ilmaga pärast ploomipuude õitsemist ühe kuni kahe kuu jooksul. Emasliblikad munevad peale lendlust ja paaritumist noortele viljadele munad, millest 7-10 päeva pärast kooruvad röövikud, kes sisenevad viljadesse. Sisenemisava kohale tekib iseloomulik läbipaistev kummitaoline tilgake. Röövik toitub viljas 17-50 päeva, täites selle luu ümbruse ekskrementidega. Kahjustatud viljade kasv peatub ja nad varisevad enneaegselt.
Täiskasvanud, 12-15 mm pikkused roosakaspunase keha ja pruuni peaga röövikud siirduvad puude tüvedele, kus talvituvad kookonites korba all ja koorepragudes, mõnikord ka maapinnal.

Ploomimähkuri valmik pealt- ja külgvaates ning röövik kahjustatud ploomis.

Feromoonpüünis ploomimähkurile
Kasutades 2-3 ploomimähkuri feromoonpüünist, saate avastada selle kahjuri olemasolu oma aias ja hinnata püünispüükide abil tema arvukust, et otsustada keemilise tõrje vajalikkuse üle. Kasutades püüniseid suuremal arvul (üks iga täiskasvanud puu kohta), saate ploomimähkuri liblikaid välja püüdes vähendada selle kahjuri arvu (nn massilise väljapüügi meetodil).

Püünise kokkupanek
Püünise põhjatahu otsad murtakse üles.
Liimistatud põhjade paar tõmmatakse lahti ja üks liimpõhi asetatakse liimiga ülespoole põhjatahule.
Liimpõhja keskele asetatakse kummist feromoonkapsel (dispenser).
Läbi aukude pannakse kinnitusdetailid, mille abil püünis kinnitatakse oksa külge.
Püünis riputatakse võimalikult horisontaalselt puu lõuna-või läänepoolse välimise oksa külge, nii et ta oleks varjatud otseste päikesekiirte eest.

Feromoonpüünise kasutamisel ploomimähkuri jälgimiseks (monitooringuks)
riputatakse need umbes 2 m kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida.
Selleks avatakse püünis otsast ja eemaldatakse spaatli või noaotsa abil putukad liimpõhjalt ning registreeritakse ploomimähkuri liblikate arv püünises.
Kui kontrollimisel osutub, et liimpõhi on tolmunud või putukate ja prahiga kattunud, tuleb ta asendada uuega. Kahjuri hulgalisel esinemisel, kui püünised püüavad nädalaga 10 või rohkem liblikat keskmiselt ühe püünise kohta, on soovitav läbi viia pritsimine ja jätkata ka pärast seda ploomimähkuri arvukuse jälgimist, et otsustada teise pritsimise vajalikkus.
Kui püünispüügid on alla tõrjekriteeriumi, on soovitav mitte pritsida. Sellega säästate loodust ja hoiate kokku asjatud kulutused insektitsiidile.

Kahjuri arvukuse edasise tõusu vältimiseks soovitame suurema arvu püüniste väljariputamist (s-o. massilist väljapüüki).

Ploomimähkuri liblikate väljapüük feromoonpüünistega sobib selle kahjuri tõrjeks väga hästi just koduaedadesse, kus ei soovita üldse kasutada või kasutatakse võimalikult vähe insektitsiide.
Väljapüügiks tuleb arvestada püünis iga täiskasvanud ploomi või kahe noore puu kohta, ning riputada need kindlasti kõrgemale, soovitavalt 2-3 m kõrgusele, kuna ploomimähkuri liblikad lendlevad peamiselt puu krooni ülemises kolmandikus.

3-4 nädala möödudes tuleks selleks ajaks enamasti juba parasjagu tolmunud ja putukate ning prahiga kattunud liimpõhi püünised kindlasti välja vahetada. Kui liblikate lendlus kestab kauem (oleneb peamiselt ilmastikust), tuleks juuli teisel poolel välja vahetada nii liimpõhi kui ka dispenser.
Kui tagavarakapslit ei vajata, võib seda suletud pakendis jahedas kohas säilitada ja kasutada järgmisel kevadel.

NB! Põhjadel kasutatav liim on väga kleepuv ega ole veega maha pestav. Käte puhastamiseks võib kasutada tavalist või lakibensiini (white spirit); vähem efektiivne on toiduõli vmt. Kui püünise korpus pole ilmastikust liialt rikutud, võib teda järgmisel aastal uuesti kasutada, kuid ainult sama putukaliigi jaoks. Kahjuri kahjustuse märgatav alanemine saavutatakse tavaliselt 2-3 aastase väljapüügi tulemusena.
Et hoida ära kahjuri arvukuse uus tõus aias, tuleks seal püüniste kasutamist jätkata edaspidigi.