Millal tuleks alustada seemnete külvamisega?

Taimekasvatuses alustame hooaega nende taimede ette kasvatamisega, mille jaoks meie laiuskraadi kasvuperiood jääb liiga lühikeseks. Näiteks tomatid, paprika ja mitmed teised köögiviljad vajavad ettekasvatamiseks vähemalt kaht kuud, paljud suvelilled aga koguni nelja kuud. Külvamise aeg sõltub ka sellest, millal on võimalik taim istutada tema alalises kasvukohta (peenrasse, kasvuhoonessse, konteinerissse).

Mõned näited külviaegade kohta:

Kõige kauem kasvavad seemnest istutusvalmis sellistel suvelilledel nagu begoonia, lobeelia ja hall salvei. Nende külvamisega tuleks alustada veebruari keskpaigas. Märtsi alguses võiks jätkata selliste lilledega nagu petuuniad, iluürdid, lemmaltsad ja paljud teised. Märtsis on hea teha algust ka mitmete köögiviljadega nagu tomat, baklažaan.

Aprillis-mais on hea aeg külvata näiteks järgmisi suvelilli: lõvilõug, portulak ja viltleht. Köögiviljadest kurk, melon, arbuus. Kõige lühema kasvuajaga on kosmos, aster, peiulill, lillhernes – need võib ka otse kasvukohale külvata. Otse kasvukohale külvatakse ka sellised liigid, mis ei talu pikeerimist ja ümberistutamist. Samuti võib suurema osa püsikuid otse peenrasse külvata või hoopiski sügisel külvata.

Üldiselt on soovitatav külviaeg välja toodud ka pakendil, kuid see on alati soovituslik. Näiteks lühema kasvuperioodiga suvelillededest saab teha külvi eri aegadel, nii on võimalik suureks kasvanud taimed taas pisemate vastu vahetada. Lisaks on Eesti piires eri kasvukohtadel erinev mikrokliima, millest tulenevalt on hea külvata soovitatust veidi varem või hiljem. Kui seemnepakend pärineb soojema kliimaga alalt, tasub külvisoovitused üle kontrollida, kas need vastavad meie kliimale.

Külvamine

Külvamist tuleks alusta sobiva külvimulla valimisega. Pisemate seemnete külvamiseks on parem peenema konsistentsiga külvisubstraat, suurematele seemnetele sobib ka jämedama struktuuriga substraadis. Hea külvisubstraat sisaldab lisaks turbale ka liiva, perliiti või vermikuliiti ning komposti. Viimaseid võib substraadile ka juurde segada, ning seemneid võib külvata otse vermikuliidi sisse. Lisaks sobib vermikuliit seemnete katteks. Tarvilikud abivahendid lisaks substraadile on ka külvikast või -kassett. Paprika, kurk, kõrvits ja neile sarnased taimed taluvad ümberistutamist halvasti, seega on soovitatav külvata neid otse suuremasse istutuspotti või kasutada selleks Nelson Garden kasvatusalust RootTrainer, mis on avatav, seega saab taimed ümberistutamiseks kergesti kätte. Jiffy turbapottidesse või teistesse sarnastesse toodetesse külvatud/pikeeritud taimed võib koos potiga otse kasvukohale istutada, sest need on biolagunevad ja juured kasvavad nendest pottidest läbi.

Seemned külvatakse külvikastis tavaliselt vähemalt paari cm niiske ja sooja substraadikihi peale, vajutatakse kergelt sõrmedega sügavamale ning kaetakse mulla-, liiva- või vermikuliidikihiga. Külvikassetti või otse istutuspotti külvates täidetakse pott sobivas koguses niiske ja sooja substraadiga ning külvatakse seemned pakendil soovitatud sügavusele. Idanemiseks valgust vajavad ehk valgusidanejad seemned (begooniad, lõvilõug, päsmaslill) jäetakse katmata. Pakendil on kirjas kui tegemist on valgusidanejaga. Päris pisikeste seemnete külvamisel segatakse neid mõnikord liiva, vermikuliidi või millegi muu peeneteralisega, et saaks hõredamalt ja ühtlasemalt külvata, ning hiljem on ka etem pikeerida.

Külvi on soovitav kasta pritsipudeli või kastekannuga, mis on sõelaga, siis püsivad muld ja seemned paremini soovitud paigal. Lisaks on hea iga külv markeerida pistetiketile, kuhu on kirjutatud sort ja liiginimetus, et paremini taimi eristada. Pikeerimine on sisuliselt hõredamalt istutama ja seda tulebki ette rohkem peenemate seemnetega taimede kasvatamisel (tomat, suvelilled), mida on keeruline ühe-kahe kaupa külvata. Sealjuures on hea abivahend pikeerimispulk. 

Enamus seemneid idaneb paremini soojas, 18-23 kraadi juures ja seda aitab tagada näiteks soojendusmatt. Külvikastide ja kassettide plastikkaanega katmine aitab samuti hoida ühtlast niiskust ja temperatuuri, ideaalne valik on toakasvuhoone. Kui idanemise perioodil on seemnetel vaja ainult soojust ning niiskust, siis kasvamiseks vajab tärganud taim ka valgust. Varakult alustatud külvide puhul on mõistlik anda lisavalgust taimelampide abil, eriti kui külv ei asu täpselt aknalaual. Lisavalgus aitab ennetada ka taimede väljavenimist. Tomatitel näiteks on pärast tärkamist soovitav kohe alguses pikemad päevad valgust anda, et taimed kasvaksid eriti tugevad. Kui paistab, et taimed kasvavad liiga kiiresti, siis temperatuuri alandamisega on võimalik kasvu aeglustada.

Kindlasti aitavad seemnete valikul Gardestis töötavad spetsialistid, kes jagavad alati heameelega nõu. Aed ei oota ehk vali juba täna välja sobivad seemned, muld ja abivahendid, et seemnete külvamisega algust teha.