9 põnevat toataime

Kodu kaunistamine uue toataimega on alati hea mõte, sest taimed muudavad keskkonna hubasemaks ja toovad südamesse rõõmu. Lisaks on toataimed väga mitmekülgne sisustuselement. Mõnikord aitab sellest, kui taimel potti uuendada ja juba on uus väljanägemine! Seega toataimed pakuvad aastaringset silmailu.

Toataimede valik on väga lai ja alati leiab tuttavaid,  Eesti kodudes juba aastakümneid kasvatatud toataimi, aga valikusse on lisandunud ka haruldasi taimi, mis pole nii levinud. Kodu- ja aianduskeskusest Gardest leiab üsna tihti väga põnevaid toataimi, mis panevad särama ka taimegurmaanide silmad.

Näiteks on meie valikus olnud valgekirju meeldiv monstera ‘Albo Variegata’ (Monstera deliciosa) ja tiigerlehik ‘White Fusion’ ning peaaegu musta lehega sulgvõhad ‘Black Raven’ ja ‘Super Nova’ (Zamioculcas zamiifolia). Huvitava välimusega toataimede valik on Gardest keskuses alati üsna lai, igaüks leiab meie valikust midagi meelepärast. Järgnevalt toome välja mõned põnevad toataimede leiud, mida Gardest keskusest leiab:

1. Aglaoneema ‘Creed Flame’ (Aglaonema)

Aglaoneemade perekond pärineb peamiselt Aasiast. Erinevaid liike, sorte ja hübriide on toataimena kasvatatud juba sajandeid. ‘Creed Flame’ on turul võrdlemisi uus hübriid. Tema efektne oranžikas-punase ja rohelise kirju lehestik on särtsakas ja pilkupüüdev, mis on väga põnev kodusisustuses.

Aglaoneemad on üldiselt kergesti hooldatavad toataimed. Nad taluvad edukalt madalaid valgustingimusi ja elavad üle pikemaid kuivemaid perioode. Ettevaatlik tulebki olla just ülehooldamisega, eriti üle kastmisega.

Kuigi see taim saab hakkama hämaramas, siis lehevärvi eripära tuleb kõige paremini esile eredas valges hajusvalguses. Otsene täispäike, eriti kevadine tugev päike ja suvine keskpäevane päike võib lehti kõrvetada.

Niiskema subtroopika metsataimena armastab see aglaoneema kevad/suvisel kasvuhooajal rikkalikku kastmist ning kõrgemat õhuniiskust. Kastmiskordade vahel ei tohiks substraat täielikult kuivada, kuigi ülekastmine on tunduvalt ohtlikum. Võimalusel on soovituslik õhuniiskust tõsta niiskuskandiku või õhuniisutaja abil. Talvisel perioodil vajab kastmist harvem.

2. Ahvisaba-kinniskaktus (Cleistocactus colademononis)

Boliiviast pärinev põnev kaktus. Looduses on üsna iseloomulik, et selle taime harud ripuvad kaljuservadelt alla meenutades pikki sabasid, sellest tuleb ka nimetus ahvisaba. Vanemate taimede harud võivad olla ligi meetri pikkused ning üle 5 cm jämedad. Toataimena on ahvisaba kaktust lihtne kasvatada.

Kasvupaigaks sobib nii valge hajusvalgus kuni ka osaline vari. Tugev otsene päike võib taime kõrvetada ning substraat kuivab kiiremini. Liiga pimedas aga võivad taimeharud välja venida.

Kasvuhooajal on veevajadus keskmine, sõltuvalt kasvutingimustest tavaliselt umbes kord nädalas. Substraat peaks kasvukordade vahel täielikult kuivama. Talvisemal perioodil tuleks seda taime kasta vähem, võimalusel hoida täiesti kuivana. See sõltub kasvukoha temperatuurist ja valgustusest. Kindlasti tuleks hoiduda ülekastmisest, alakastmise taim elab edukalt üle.

Talvine kuiv ja võimalikult valge periood ergutab õitsemist. Ahvisaba-kleistokaktuse õied on tõeliselt kaunid, eriti kui terve taim on õisi täis.

3. Alokaasia ‘Hilo Beauty’ (Alocasia)

Välimuselt veidi kirivõhka meenutav uhkete hele ja tume roheliste kamuflaaži meenutavate laiguliste lehtedega troopiline toataim. Mõne klassifikatsiooni järgi kuulubki ‘Hilo Beauty’ kirivõhkade (Caladium) hulka. Täiskasvanud taim kasvab ligi meetri kõrguseks.

Kasvukohaks sobib paremini ere hajusvalgus kuni kerge vari. Otsene päikesepaiste võib lehti kõrvetada ning liiga hämaras on lehemuster tuhm.

Eelistab niisket mulda, mis ei oleks ligumärg. Ei talu pikemat läbikuivamist, kuigi taastub kergest kuivast. Taime lähiümbruse õhuniiskust saab tõsta niiskuskandiku või õhuniisutaja abil. See taim sobib ideaalselt terraariumis kasvatamiseks.

4. Pronksjas filodendron ‘Red Emerald’ (Philodendron erubescens)

Kolumbia vihmametsadest pärinev võrdlemisi haruldane toataim. Tema erkrohelised lehed ja punased varred moodustavad mõnusa kontrasti. Ronitaimena sobib ideaalselt kookostoel kasvatamiseks. Täiskasvanud taim võib tubastes tingimustes kasvada isegi kuni 3m, jäädes tavaliselt 1 meetri kõrguseks. Seda taime on suhteliselt kerge hooldada.

Kasvukohaks on soovitav valida kergelt varjuline hajusvalgus. Tugev otsene päikesepaiste kõrvetab lehti ning kuivatab mulla liiga kiiresti. Mida tugevam on hajusvalgus, seda kontrastsemalt tuleb varte punane värv esile. Ideaalne on koht, kus taim saab vähemalt 2-3h jahedat hommikupäikest. Varjulisemas kasvukohas on kasv veidi kiirem ja selletõttu ka lehed väiksemad.

Nagu paljud teisedki filodendronid, on ka see taim tundlik ülekastmise suhtes, elades üle selle, kui mõned kastmiskorrad vahele jäävad. Siiski on hea kui kastmiste vahel taim täielikult läbi ei kuiva. Talvel tuleks kasta harvem ja vähem, sest liigniiskes on juuremädaniku tekke oht kõrgem. Taime lähiümbruse õhuniiskust on soovitatav suurendada niiskuskandiku või õhuniisutaja abil. Kõrgema õhuniiskuse juures kasvavad lehed suuremaks ning taimel on rohkem õhujuuri.

5. Flamingolill ‘Jungle Bush’ (Anthurium)

Tegemist on Amazonase vihmametsadest pärineva lehtdekoratiivse flamingolillega. Looduslikult epifüütne taim, mis kasvab puude otsas.

Lehe kuju on taime eri staadiumites erinev: ümarast kuni ovaalseni. Seda taime on võrdlemisi kerge hooldada. Oma suuruselt on tegemist pigem madalakasvulise taimega, täiskasvanud taim on 30-45cm kõrge.

Kasvukohaks on hea ere hajusvalgus, kuid taim saab hakkama ka kerges varjus kasvades. Otsene päikesevalgus kõrvetab lehti.

Sarnaselt tavalistele flamingolilledele peab substraat kastmiskordade vahel kindlasti läbi kuivama. Oluline on jälgida, et ei jääks kastmisvett alusele. Vihmametsa taimena eelistab taim niiskemat õhku.

6. Häbelik mimoos (Mimosa pudica)

Huvitav toataim, mis on tõesti häbelik voltides vähimagi puudutuse või liigutuse peale oma lehed kokku. Samuti “pakib” taim end kokku ööpimeduse saabudes ning temperatuuri langemisel alla 16°C. Normaalne olek taastub umbes tunni jooksul. Looduslikult pärineb häbelik mimoos troopilisest Kesk- ja Lõuna- Ameerikast. Huvitav on see, et mimoos kuulub koos herne, ristiku ja paljude teiste Eestis kasvavate taimedega liblikõieliste sugukonda. Tema juurtel on samuti mügarbakterid, mis on võimelised õhulämmastikku siduma. Tegemist on väikesekasvulise taimega, täiskasvanud taim on 30-60cm kõrge. Harunemise soodustamiseks võib taime kärpida, mille tulemusena kasvab miniatuurne põõsas. Helelillad või roosakad õied paiknevad kaunites nuttides.

Kasvukoht peaks olema valge ja päikeseline, vältida tuleks suvist keskpäevast-pärastlõunast tugevat otsepäikest. Hämaramas kasvukohas ja talvel on soovituslik taimevalguse kasutamine. Kasta tuleks regulaarselt, eriti kasvuperioodil. Talvel lisavalgustuse puududes peab kastmisrežiim olema tagasihoidlikum. Taim ei tohiks läbi kuivada, kuid samas mitte olla ligumärg. Mimoosi jaoks on oluline kõrge õhuniiskus.

7. Harilik vanill (Vanilla planifolia)

Üllatuslikult on tegemist roniva orhideega. Vanill pärineb Kesk-Ameerika troopilistest vihmametsadest. See taim võib ronida liaanina nii puude kui ka teiste taimede najal ning ka maapinnal.

Vanilli õied lõhnavad imeliselt, aga valged kuni rohekad õied on lühikese elueaga kestes hommikust lõunani. Kahjuks toatingimustes õitseb see taim harva. Õitsemiseks on vajalikud kõrge õhuniiskus, tugev valge hajusvalgus ning temperatuur vähemalt 20°C. Efektsena mõjub vanill kasvades liaanina taimetoe või tugeva loodusliku oksa najal. Samuti saab seda taime lauajupile kinnitades kasvatada. Toatingimustes võib kasvada ligi 10 meetri pikkuseks ja lisaks võib teda kasvatada ka rippuvana.

8. Stapeelia (Stapelia)

Stapeeliate perekond pärineb Aafrikast ning on väga mitmekesine. Eriti efektsed on omapärased tähekujulised õied, millede läbimõõt võib eri liikidel olla kuni 25cm.

Õite värvus on tavaliselt punakates toonides. Paljude liikide õied on omapärase ebameeldiva lõhnaga. Stapeeliate rohelised varred on püstised, neljakandilised ja mahlakad. Taime kasvatamine on lihtne: rohkelt hajusvalgust ning vähe kastmist. Hämaras kasvades venib taim välja. Varakevadine ere päike ning tugev suvine pärastlõunane päike muudavad varred punakaks või põletavad taime, kuid mõned tunnid otsest päikesevalgust mõjuvad taimele positiivselt.

Lisaks on stapeelia tundlik ülekastmise suhtes, kuid elab edukalt üle selle, kui mõned kastmiskorrad vahele jäävad. Erinevalt teistest sukulentidest vajab stapeelia kasvuperioodil võrdlemisi rohket kastmist, samas tuleb jälgida, et substraat kastmiskordade vahel ikkagi läbi kuivaks.

9. Araabia kohvipuu (Coffea arabica)

Kohvipuu on põnev taim just seetõttu, et nendelt taimedelt pärinevadki kohvioad.

Tavaliselt müüakse kohvipuud seemnest kasvatatud kogumikuna väikses potis. Suureks kasvatatud kohvitaim võib ideaaltingimustes ka õitseda ning isegi väikest saaki anda. Toatingimustes jääb taim tavaliselt meetri kõrguseks.

Kohvipuu eelistab eredat hajusvalgust sobides hästi ida- ja lääneaknale. Otsene päike kõrvetab lehti. Substraat peaks olema kergelt niiske, mitte ligumärg. Suurem taim näitab kastmisvajadust selliselt, kui substraat on sõrmesügavuselt kuiv. Pisikeses potis kasvav taim vajab tihedamat kastmist, aga talvel pimedaga vajab taim vähem kastmist. Taime tervisele mõjub hästi kasvulambi kasutamine. Kohvipuu, nagu mitmedki teised siin mainitud taimed, vajab kõrget õhuniiskust. Seda saab tõsta niiskuskandiku või õhuniisutaja abil.

Nende ja paljude teiste vahvate ja eriliste toataimedega saad tutvuma tulla Baltimaade suurimasse kodu- ja aianduskeskusesse Gardest. Kohapeal valides anname nõu, kuidas tuleks taimi hooldada ja milline on sobivaim kasvukoht. Kui taim valitud, leiab kõrvalt riiulitelt ka sobiva lillepoti, millega komplektis oma kodu kaunistada.