Sügis on viimane aed istutamiseks!

Sügise saabudes ja ilmade jahenedes tekib tihti küsimus, millal on viimane aeg istutada õuetaimi? Lühike vastus on sellele lihtne: enamikke potis kasvanud istikuid võib julgelt istutada kuni maa veel sula. Tegelikult ongi sügis parim aeg istutamiseks, sest jahedate ja vihmaste ilmadega ei pea kastmise pärast väga muretsema. Vaatamata jahedatele õhutemperatuuridele on maapind veel võrdlemisi soe ning üldiselt jõuavad juurduda veel ka õrnemad taimed. Kui taimel jääb enne külmade tulekut juurdumine pooleli, siis jätkab ta kevadel ilmade soojenedes. Kui on siiski tunne, et natuke on hiljapeale jäänud, võib kindluse mõttes katta taime ümbruse multšikihiga.

Sügisese istutamise eelised

• Hea võimalus asendada suve jooksul välja läinud taimi.
• Sügisel istutatud taimel algab kevadel kasv varakult ning tal on sellevõrra eelis tuleval kevadel istutatud taimede ees.
• Üldiselt on niiskust rohkem kui kevadel ja suvel, mistõttu on maapind niiskem ja kastmismure väiksem.
• Istutamise ajal ja selle järgselt on õhutemperatuurid jahedamad, mis omakorda vähendab niiskuse aurustumist ning vähendab kastmisvajadust.
• Istutades nüüd, järgneb puhkeperiood, mitte põuane suvi.

Mida ja kuidas sügisel istutada?

Täiesti julgelt saab praegu sügisel istutada erinevaid püsikuid, ronitaimi, okaspuid, lehtpuid ja -põõsaid, viljapuid ning marjakultuure. Praegu on ka parim aeg elupuuheki istutamiseks. Soojemate ilmadega saab jagada ja ümber istutada juba peenras kasvavaid püsililli ja põõsaid.

Kui peenrakoht ei ole veel päris valmis, siis võib taime ka koos potiga mulda panna. Nii talvitub ta edukamalt kui lihtsalt potiga aianurgas.

• Istutusauk võiks olla 2-3 korda suurem taime juurestikust.
• Istutusaugu võib teha julgelt suurema, sest mulla kobestamine ja lisanditega parendamine on praktiline.
• Soovitame pealmise viljaka kihi segada aia- või kompostmullaga ning alumist väheviljakat savikat kihti pigem vähem kasutada.
• Kasta istik eelnevalt korralikult märjaks, võib veevannis leotada, kuiv substraat niiskub hiljem kehvasti.
• Augu põhja võiks valada vähemalt samapalju vett kui suur on istiku pott.
• Toestamist vajavatele taimedele on istutamise ajal või eel praktiline paigaldada taimetoed.
• Istiku potis kasvanud tihe juurestik tuleks veidi harutada, võib ka lõigata, see ergutab kasvu ja juurdumist.
• Istutamisel tuleks jätta taime juurekael mullapinnaga samale kõrgusele ja peale istutamist tuleks vajutada muld korralikult kinni.
• Roosid võiks istutada umbes käelaba laiuselt sügavamale kui nad on potis.
• Väga hea oleks, kui ümber taime saaks moodustada kastmisvalli.
• Istutusjärgselt tuleks taimi kasta vähemalt sama suure koguse veega kui suur oli istikupott.
• Sõltuvalt sademete hulgast soovitame okaspuid kasta keskmiselt kord kuni kaks korda nädalas ning seda tuleks teha korralikult, et niiskus jõuaks juure all olevatesse kihtidesse.
• Lehtpuude-põõsaste ja püsikute kastmine on põuase sügise korral oluline vaid kuniks lehed taimel püsivad.
• Istutusaegselt või -järgselt võib paigaldada õrnematele okaspuudele (kadakad, hekielupuud) varjutuskanga toed ning enne lume tulekut varjutuskanga, juhul kui ei ole soovi selle paigaldamist jätta jaanuarikuusse.
• Õrnematele istikutele (aprikoosipuud, roosid) võib paigaldada ka talvekatte toed ning roosid võib oktoobris-novembris mullata.

Sibulillede istutamine

Septembri lõpus- oktoobris istutatud nartsissid, lumikellukesed, püvililled, sügislilled ja krookused on soovitav istutada sügavamale kui tavaline 3-kordne sibula sügavus ning samuti võib istutusala katta multšikihiga või kompostmullaga. Samuti on viimane aeg maha panna liiliad, kobarhüatsindid, kirgaslilled ja iirised. Oktoobris-novembris on ilusate ilmade korral  aega maha panna veel ka hüatsindid ja laugud. Samuti on saabunud ideaalne aeg maha panna tulbisibulad, sest nemad juurduvad alles siis kui mulla temperatuur on alla 10°C. Pika ja sooja sügise korral saab tulbisibulaid istutada veel ka detsembris.

Hooajataimede istutamine

Kindlasti on praegu parim aeg uuendada ja värskendada lilleampleid ja konteinereid, vahetades suvelilled välja sügislillede vastu. Selleks sobivad ideaalselt kanarbikud, eerikad, skimmiad, erinevad okaspuud, helmikpöörised, talihali, padipõõsas, luuderohi, ronitatar, dekoratiivkapsad jm. Kuni suuremate külmadeni püsivad enamasti dekoratiivsed ka puismailased, alpikannid ja vilt-ristirohi.

Muud sügisesed tööd aias:

• Kolletunud ja koledaks läinud püsikute tagasilõikus.
• Põõsaste lõikamine (nt hortensiad) ja hekkide pügamine.
• Viimane muruniitmine soovitatakse üldiselt teostada novembris.
• Murus suve jooksul kannatada saanud laikudesse võib külvata uue seemne.
• Kõiki aiataimi võib väetada lämmastikuvaba sügisväetisega.
• Esimeste öökülmade korral kattelooriga katmine aitab pikendada taimede ilu.
• Pealsete hävinedes kaevatakse välja daaliad ja gladioolid.
• Külmaõrnad taimed tuleks viia talvekorterisse enne tugevamate külmade saabumist.
• Põuase sügise puhul on oluline silmas pidada kastmist, eriti oluline on see konteinertaimede puhul.
• Haiguste ja kahjurite tõrjeks taimejäänuste kogumine ja põletamine.
• Rooside ja talveõrnade taimede muldamine/katmine jääb tavaliselt oktoobrisse-novembrisse.
• Püramiidvormide toestamine, et need lumeraskuse all laiali ei vajuks.
• Voolikute ja pottide veest tühjendamine ning võimalusel talvekorterisse viimine.

 

Praegu on parim aeg valida sobivad aiataimed Gardesti keskusest, sest kõik täishinnaga õueala taimed on 70% soodsamad!