Mustika kasvatamiseks sobivad tasased või kerge kallakuga maad, kus talvel on püsiv lumekate. Lume puudumisel võivad noorte okste tippudes esineda külmakahjustused. Parim on tuulte eest kaitstud, kuid mitte puude varju jääv ala. Mustika kasvunõuded on sarnased rododendronite, eerikate ja muudele metsataimede kasvutingimustele. Põõsasmustikas on väga vastuvõtlik mulla kõrge pH suhtes. Väetamiseks kasutada väetisi, mis sobivad metsataimedele (rododendronid, jõhvikad, eerikad, okaspuud jne).

Põõsasmustikaid ei tohi üle väetada, eriti lämmastikväetisega. Väetamine lõpetatakse juuli esimesel poolel, et mitte stimuleerida võrsete kasvu sügisel, sest puitumata võrsed külmuvad isegi madalatel miinuskraadidel. Sügiseti, iga paari aasta tagant, mullaomaduste parandamiseks põõsaid multšida naturaalse turbaga.

Põõsasmustikas vajab kerget, vett ja õhku läbilaskvat, toitainerikast happelist kasvualust. Optimaalne kasvupinnase pH on 4.0-4,5. Istutamiseks kõige sobivamad on 2-3 aastased põõsad, mida istutatakse kevadel või sügisel. Sõltuvalt sordist istutada taimed reas, 0,8-1,2 m vahega, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi. Istutusauk kaevata 60 cm sügav, 1-1,5 m lai, vajadusel augu põhja teha 10 cm drenaa˛ikiht liigse vee ärajuhtimiseks. Seejärel täita auk Biolani Mustikamullaga. Taim istutada 5-7 cm sügavamalt, kui ta potis kasvas. Pärast istutamist kasta ja multšida.

Suurte ja maitsvate marjade saamiseks, vajavad taimed regulaarset kastmist. Peab olema ettevaatlik, et vesi poleks lubjarikas. Ideaalne kastmiseks on vihmavesi.