Ettekasvatuse aed on alanud!

Kevad on kätte jõudmas ja just praegu on parim aeg alustada pikka kasvuperioodi vajavate suvelillede ja köögiviljade ettekasvatamist. Seemnete külvamist ja taimede kasvatamist aitavad lihtsustada mitmed uued ja vanad abivahendid – alustades seemnetest, substraadist ja kasvukastidest ning lõpetades taimelampide ja soojendusmatiga.

Millal on õige külviaeg?

Sobiva külviaja kohta leiab teavet seemnepakendilt. Näiteks tomatid on soovitatav külvata märtsis-aprillis, paprikaga võib alustada veebruaris. Kiire kasvuga köögiviljad, nt kõrvitsad külvatakse alles mais. Pikka kasvuperioodi vajavad suvelilled, mis külvatakse veebruaris-märtsis on näiteks petuunia, sinilobeelia, pelargoon, begoonia, lemmalts, võõrasema ja sarvkannike, samuti kuumaasikas. Külvi õige ajastus on oluline, sest liiga pikk kasvuaeg tähendab seda, et taim venib välja ja jääb jõuetuks. Samas liiga hilja külvatud taimed ei pruugi alati õitsemise ja viljumiseni jõuda.

Veebruari lõpus-märtsis võib tasapisi alustada kasvuhoonesse külvamisega, kui seal mulla pealmine kiht on paari cm sügavuselt sulanud. Näiteks redis, salat, porgand idanevad hästi jahedas ja niiskes keskkonnas. Tugevate külmade saabudes, eriti kui midagi on juba tärganud, tuleks peale tõmmata katteloor.

Talikülv

Veebruaris-märtsis võib teha ka talikülvi. Selleks külvatakse külma taluvad seemned pealt avatud või suletavatesse anumatesse, mis asetatakse õue või kasvuhoonesse lume alla kevadet ootama. Talikülviga võib alustada juba hilissügisel. Talikülviks sobivad hästi mitmed köögiviljad (porgand, kapsad, redis, sibul, aedtill, hernes, spinat, salat), teraviljad ja püsikud. Mitmed püsikud peabki sügisel või talvel külvama, sest nad vajavad idanemiseks külmaperioodi. Püsikutest külvatakse eeskätt looduses levivate liikide sorte näiteks päevakübarad, siilkübarad, kurekellad, vägiheinad, kassinaeris, nelgid, ogaputked, pamparohi, aruhein, stepirohi jt.

Mõnusat külvamist!