Klassikaline jõulukaktus

Jõulukaktused on kaunite õitega levinud toataim. Oma nime on nad saanud selle tõttu, et õitsevad tavaliselt jõulude paiku – detsembris. Siiski võivad nad meid õitega üllatada ka muul ajal.

Neid erksavärviliste õite ja lapikute lehtedega kaktuseid kutsutakse ka lülikaktusteks. Sügisel õitsevat lülikaktust kutsutakse inglise keeles tänupühakaktuseks ja kevadel õitsevat liiki lihavõttekaktuseks. Levinud on punaste, valgete, lillakate, oranžide või kirjude õitega hübriide.

Jõulukaktus võib kasvada nii rippuvana kui ka toe najal. See kaktus on väga pikaealine, ta võib elada aastakümneid. Maailma vanimad teadaolevad jõulukaktused on üle 150 aasta vanad.

Kasvutingimused

Kasvupaik valida valgusrikas, kaitstud tuuletõmbuste ning küttekeha kuumuse eest. Õiepungade ilmnemisest kuni nende avamiseni ei ole soovitav taime eriti liigutada. Keskkonnamuutus võib põhjustada pungade langemise. Tihti soovitatakse kastmise ajaks mujale tõstetud taim täpselt samasse asendisse tagasi panna.

Talvel on jõulukaktust soovituslik hoida kõige valgema aknalaua peal, kuid kevade saabudes võib juhtuda, et taim tuleb aknast veidi kaugemale liigutada. Tugev varakevadine ja suvine otsepäike võib lehti kõrvetada. Suvepäikese käes värvub tüüpiliselt roheliste lehtedega kaktus punaseks.

Ideaalis võiks jõulukaktus saada päevas vähemalt 4-6 tundi hajusat otsevalgust. Õiepungasid hakkab jõulukaktus moodustama kui ööpäevas on pimedat perioodi üle 12 tunni.

Parim kasvutemperatuur on 16-23°C, kusjuures alla 20°C juures kestab õiteilu kauem.

Kastmine

Võimalusel kasutada kastmiseks pehmet toasooja vett. Substraat võib kastmiskordade vahel läbi kuivada, seda eriti õitsemisjärgsel puhkeperioodil. Õitsemise ajal võivad õiepungad liiga pika kuivamise tagajärel variseda.

Jõulukaktusel on kastmisvajadust võimalik hinnata lisaks substraadi niiskusele ka lehe järgi. Kui kaktuse lehed on tugevad ja elastsed, siis ta ei vaja kastmist. Kui kaktuse lehed on pehmed ja kergelt kortsus, siis võib see viidata veepuudusele.

Õitsemise lõpust kuni uute õiepungade moodustamiseni kasta taime harvem. Pigem jätta vahele pikemad kuivaperioodid. Suvel võib jõulukaktust hoida õues varjulises paigas, näiteks põõsa all, kuid sellisel juhul tuleb jälgida, et substraat ei saaks vihmaperioodil liigniiske.

Kevadel ja suvel kui on näha, et kaktus kasvatab uusi lehti, väetada umbes 1x kuus kaktustele mõeldud väetisega. Mitte väetada kuiva mulda, hea on väetada näiteks kastmisele järgneval päeval.

Substraat ja ümberistutamine

Jõulukaktuseid on hea ümber istutada umbes 3 aasta järel, kevadel pärast õitsemist või suve lõpus enne uute õiepungade moodustamist.

Istutada 2-3cm, maksimum 5cm eelmisest potist suuremasse potti. Kasutada kaktustemulda, millele võib soovi korral perliiti juurde lisada.