Seemnete ettekasvatamine Eestis: Millal, mida ja kuidas külvata?

Eestis algab aiandushooaeg sageli seemnete ettekasvatusega, sest paljudele taimedele jääb meie suvi lühikeseks. Toas ette kasvatades saavad nad varakult hoo sisse ja jõuavad õigel ajal saaki või õisi anda. 

Milliseid taimi ette kasvatada ja milliseid otse mulda külvata?

Vali külviaeg selle järgi, millal saad taimed püsivasse kasvukohta istutada, mitte ainult kalendri või seemnepaki järgi. Pakil olevad ajad on orientiir, kuid Eesti oludes vajavad need tihti kohandamist. Liiga vara külvatud taimed venivad ja jäävad nõrgaks, liiga hilja külvatud ei pruugi õitsemise või viljumiseni jõuda.

• Ettekasvatamist vajavad eelkõige soojalembesed ja aeglase alguga taimed (nt tomat, paprika ja enamik suvelilli). Varasema saagi saamiseks kasvatatakse ette ka osa viljakultuure (nt kurk, kõrvits, melon), et õue istutades annaksid taimed meie lühikese suve jooksul kiiremini saaki. Nendega tasub alustada umbes 2–4 nädalat enne kasvuhoonesse või avamaale istutamist.
• Otse avamaale külvamiseks sobivad külmakindlad ja kiire alguga taimed (paljud maitsetaime, püsilille ja köögiviljaseemned). Otsekülvidega alustatakse tavaliselt aprillis-mais, soojalembesemate taimede puhul aga siis, kui öökülmaoht on möödas, sageli alles juunis. Jälgi siiski, et valitud sort sobiks meie kliimasse ja ära unusta külvi katta kattelooriga, kui öökülmaoht püsib.
  

Kontrollnimekiri: vajalikud tarvikud ettekasvatamiseks

Seemnete ettekasvatus õnnestub kõige lihtsamalt siis, kui vajalikud tarvikud on enne külvi olemas. Varu valmis järgmised asjad:

• Kvaliteetne külvimuld – peeneteraline substraat turba ja perliidi/vermikuliidiga
• Külvinõud – väikestele seemnetele külvikassettid või -restid, suurtele eraldi potid (põhjas peavad olema äravooluavad)
• Veekindel külvialus – külvipottide alla, et kaitsta aknalauda 
• Vermikuliit (valikuline) – seemnete katmiseks ja niiskuse hoidmiseks
• Istutuspulk – külviaugude tegemiseks
• Läbipaistev külvikaas või kile – idanemise ajal niiskuse hoidmiseks
• LED taimelamp (valikuline) – jaanuaris-veebruaris või kui aknalaual pole piisavalt valgust
• Pritspudel või sõelaga kastekann – pihustamiseks või õrnalt kastmiseks 
• Sildid ja veekindel marker – külvide märgistamiseks
• Soojendusmatt (valikuline) – lisasoojuseks, kui toas on temperatuur alla 20°C

Seemnete ettekasvatamise juhend

Külvimulla valimine

Edukas idanemine algab heast külvisubstraadist: kasuta peeneteralist ja õhulist külvimulda (tavaliselt turvas + vermikuliit või perliit). Tavaline aiamuld ja rammus must muld on külviks enamasti liiga rasked ja/või liiga toitainerikkad.

Külvinõude valimine

Külvinõu vali vastavalt kasvatatavale taimele ja aknalaua ruumile ning eelista alati anumaid, mille põhjas on äravooluavad. Meie soovitused külvinõude valikul:

• Peened seemned (nt tomat, paprika, basiilik): madal külvikasett või -rest või minikasvuhoone. Hiljem tuleb seemikud suuremasse potti pikeerida.
• Suured seemned (nt kurk, kõrvits): külva kohe eraldi suuremasse potti, sest taimed kasvavad kiiresti ega talu juurte häirimist.

Külvide ettevalmistamine

Täida pott või kassett peaaegu ääreni külvimullaga. Ära suru mulda tugevalt kinni,vaid  lase sel vajuda loomulikult, koputades anumat õrnalt vastu lauda, et suuremad õhutaskud kaoksid ning õrnalt patsutades.

Oluline: niisuta muld pritsipudeliga enne külvi, et seemned saaksid kohe ühtlase niiskuse. Pärast külvamist kastmine võib pisikesed seemned liiga sügavale uhtuda või paigast nihutada.

Ära unusta külve sildistada. Märgi külvipotile või spetsiaalsele külvisidile sort ja külvikuupäev. Hiljem on idulehtede järgi sorte raske eristada ning kuupäevata ei saa hinnata, kas külviaeg oli õige.

Kuidas ja kui sügavale tuleks seemned külvata?

Õige külvisügavus on oluline, sest sellest sõltub, kas seeme saab idanemiseks piisavalt niiskust ja õhku ning kas ta jaksab mullast läbi murda. Enamasti on seemnepakil kirjas, kui sügavale tuleks konkreetne seeme külvata ja soovitame seda jälgida.

• Väga peened ja valgusidanevad seemned jäetakse mullaga katmata ning surutakse vaid kergelt vastu niisket pinda, et seemnel tekiks mullaga hea kontakt.
• Suuremad seemned külvatakse umbes 0,5–2 cm sügavusele: suuremad veidi sügavamale, väiksemad rohkem pinna lähedamale. Soovitame teha istutuspulga või pliiatsiga külvisubstraati sobiva sügavusega süvend, aseta seeme sisse ja kata õrnalt mullaga.

Külvide hooldamine

Külvide kastmine ja õhuniiskuse hoidmine

Kasta värsket külvi pritsipudeli või sõelaga kastekannuga, et tugev veejuga ei uhtuks seemneid ega mulda paigast. Esimesel kastmisel niisuta substraat korralikult läbi, nii et kogu muld oleks ühtlaselt niiske. Hoia kindlasti silm peal, et liigne vesi saaks ära voolata ja põhja ei jääks vett seisma. Enne järgmist kastmist alati kontrolli, kas muld on päriselt kuivaks läinud ja külv vajab vett.

Pärast külvamist kata külvinõu läbipaistva kaane või kilega (näiteks toidukile), et niiskus püsiks ühtlane. See on heaks idanemiseks hädavajalik. Tuuluta seda katet vähemalt kord päevas, et liigne niiskus pääseks välja (katte alla tekib palju veetilkasid).  

Niipea kui näed esimesi tärganud taimi, eemalda kate lõplikult. Vastasel juhul võib tekkida liiga soe ja umbne keskkond, mis soodustab hallitust ja tõusmepõletikku. 

• Hallituse märkamisel eemaldada kate ja suurendada tuulutamist. Hallituskiht tasub ettevaatlikult ära korjata ja katta koht kuiva vermikuliidi või liivaga. Hallituse vältimiseks külvil on kriitilise tähtsusega õhu liikumine, mistõttu tuleb külve regulaarselt tuulutada ja tärkamise järel kate kindlasti eemaldada.
• Tõusmepõletik muudab varrekaela vesiseks ning paneb taime lamanduma. Kuna haigestunud tõusmeid päästa ei saa, tuleb need eemaldada ja teha uus külv.

Temperatuur, valgus ja taimelampide kasutamine pärast tärkamist

Idanemise ajaks hoia külvi soojas 20-25°C juures. Kui toas pole piisavalt sooja kohta, kasuta alguses ka soojendusmatti. Niipea kui ilmub esimene roheline tärkaja, tõsta pott võimalikult valgesse ja veidi jahedamasse kohta. Idandite väljavenimise vältimiseks peaks temperatuur olema mõni kraad madalam kui idanemisel. Kindlasti väldi radiaatori kuuma ja aknast tulevat külma või tuuletõmbust. 

Liiga pimedas venivad taimed peenikesteks nõtkuvateks varreteks, millest korralikku saaki ei tule. Kui aknalaual pole piisavalt valgust (jaanuar-märts), on kaks teed:

• Hangi spetsiaalne LED taimelamp (külvide kohal peab põlema 12-16h päevas, 20-30 cm kaugusel taimedest). 
• Alusta külvi hiljem (alates aprillist), sest siis on loomulikku päevavalgust aknalaual piisavalt ja lisavalgustus ei ole vaja. 

Mida teha väljaveninud seemikutega?

Väljaveninud seemikute peamine põhjus on enamasti valguse nappus koos liiga sooja toatemperatuuriga. Olukorra parandamiseks vii taimed võimalusel valgemasse ja jahedamasse kasvukohta või kasuta taimelampe. Kui seemikud on aga liiga pikaks veninud:

• Võta ette pikeerimine ehk ümberistutamine sügavamale mulda. Istutamisel võib pika varre kuni idulehtedeni mulla sisse peita, sest see soodustab lisajuurte teket, aitab taimel paremini kinnituda ja muudab ta tugevamaks.
• Kui seemikud on aga muutunud niitjaks ning vajuvad oma raskuse all pikali, on tihti mõistlikum teha uus külv. Liiga nõrgaks jäänud taimed haigestuvad kergemini ja neist ei pruugi ka hoolika turgutamise korral kasvada elujõulist istikut.

Miks osad seemned ei tärka?

Seemnete mittetärkamise taga on enamasti vale niiskusrežiim, sest liigkuivas mullas idanemine peatub ja liigniiskes seeme mädaneb. Teine levinud viga on liiga sügav külv, mistõttu idul ei jätku mullapinnale jõudmiseks jõudu. Tähelepanuta ei tohi jätta temperatuuri ja valgustingimusi, sest valgusidanejaid mullaga kattes need ei tärka. Mõnikord on probleemiks aga seemnete halb kvaliteet või nende vanus.

Seemikute pikeerimine 

Pikeerimine on tegevus, mille käigus tõstetakse tihedalt külvatud noortaimed ümber nii, et iga taim saab omaette poti ja kasvuruumi edasi arenemiseks. Seda tehakse juhul, kui taimed on külvatud ühele külvialusele või külviresti.

Pikeerimiseks on õige aeg, kui taimel on lisaks kahele idulehele juba 2–3 pärislehte.

• Idulehed on esimesed, tavaliselt lihtsa ümara kujuga lehed.
• Pärislehed ilmuvad hiljem ja on juba taimele omase kuju ning servaga.

Niisuta külv enne pikeerimist, siis tulevad taimed kergemini lahti. Tõsta noored taimed ettevaatlikult pulga või lusikaotsaga välja ja istuta uude potti sama sügavale (tomatit võib sügavamale), suru muld õrnalt ümber ja kasta. Pärast pikeerimist hoia taimi 1–2 päeva veidi rahulikumalt (hajus valgus), siis tagasi täisvalgesse. Jälgi, et mullpall oleks ühtlaselt niiske ja ei kuivaks päris läbi, sest noored taimed on selles osas väga tundlikud.

Millal võib ette kasvatatud noored taimed Eesti tingimustes õue istutada?

Eesti tingimuste sõltub ettekasvatatud taimede avamaale istutamise aeg suuresti taimeliigi külmakindlusest ja konkreetse kevade ilmastikuoludest.

• Alaliselt õue viimisega tasub oodata, kuni öökülmade oht on möödas, enamasti mai lõpus või juuni alguses. Öised temperatuurid võiksid püsida mitu ööd järjest üle +12 °C ning ilmaprognoos ei tohiks enam öökülma lubada.
• Kasvuoonesse võib tomati, kurgi ja teised soojalembesed taimed istutada siis, kui kasvuhoones püsib öine temperatuur mitu ööd järjest üle +12 °C.

Oluline! Enne lõplikku istutamist tuleb toas ette kasvatatud taimi välisõhuga (sh. kasvuhoones) harjutada ehk karastada, viies neid päeval õue ja tuues ööseks tuppa tagasi.

Nüüd on sul olemas peamised teadmised, et seemnete ettekasvatus õnnestuks ja saak tuleks rikkalik. Tutvu Gardesti seemnevaliku ja külvitarvikutega ning vii oma kevadine aiaunistus ellu juba sel hooajal!