3 nippi, kuidas saada suveks uhke lilleampel!

Gardest on suveks valmis! Meie õueala on täis erinevat liiki ja värvi suvelilli, millest saad oma lemmik-kompositsiooni kokku panna või osta kohe valmis lilleampel. Suvelilleamplite valik on meil keskuses lai, aga mille järgi tuleks omale koju amplit valida? Näiteks saab enne valikut valmis mõelda, kas on kindel värvieelistus olemas ning kas on soov saada pikalt rippuvate taimedega või kompaktsemat lilleamplit. Lisaks oleks hea läbi mõelda, kas ampel riputatakse kõrgemale või jääb lilleampel nt terrassi/rõdu äärele? Kui ampli asukoht on väga päikeseline, siis sobiksid paremini petuuniad, raudürt, varjulisemasse sobib hästi näiteks lobeelia. Valides tuleks tähelepanu pöörata ampli üldvälimusele, head taimed on tervete ja tugevate vartega ning kahjurite- ja haigustevabad.

Amplite kasvuaegne hooldus

Sõltuvalt ilmastikuoludest tuleks ampleid tavaliselt 1-2 korda päevas kasta. Vihmasel perioodil üldiselt harvem. Kastmisvesi võiks olla pehme ja substraadiga sarnase temperatuuriga ehk päikese käes kuumaks köetud amplit tuleks kasta üpris sooja veega. Veekogus valida sõltuvalt ampli suurusest, tavaliselt vähemalt 1l ja kindlasti peaks kastma nii, et vesi alt aukudest välja voolab, siis on kindel, et kogu substraat märgub ühtlaselt. Lisaks on soovituslik ampleid kasta hommikul, siis peaks neile päeva jooksul niiskusest jätkuma. Kui suvel minna pikemaks ajaks kodust ära ja kedagi pole lilleampleid kastma appi võtmas, tuleks ampel kasta korralikult läbi ning tõsta vilusse, lisaks on abi ka kastmispallidest või tilkkastmissüsteemist.

Lillemulda on tihti juba segatud pikatoimelist üldväetist, kuid hea on vähemalt kord-kaks nädalas kasutada vees lahustuvaid pulber– või vedelväetisi. Spetsiaalsed õitsevate taimede väetised on võrdlemisi madala lämmastiku ning kõrgema fosfori-kaaliumi ja mikroelementide sisaldusega ja annavad taimedele rohkem jõudu õitsemiseks ehk saab nautida veelgi kauem lilleilu!

Regulaarne väetamine on oluline, sest amplis on substraati võrdlemisi vähe, aga taimi palju, mistõttu toitained kasutatakse kiiresti ära. Lisaks uhutakse toitaineid substraadist välja ka kastmisveega. Oluline on ka tähele panna, et päikse käes kasvavad ja suurte õitega rohked õitsvad lilled tarbivad tavaliselt rohkem toitaineid kui varjutaimed. Eeldades, et substraadis juba on pikatoimeline väetis, võiks väetiselahuse teha lahjem, ca 1/3 pakendil soovitatud kangusega ning väetada soovitatud amplituudiga. Teine võimalus on igal kastmiskorral lahjat väetisesegu kasutada. Olukorra, kus ampel on läbi kuivanud, tuleks kõigepealt taime puhta veega kasta ja alles seejärel väetiseveega, et väetislahus ei kõrvetaks juuri. Kui ampel jääb pikemaks ajaks kastmata, tuleks teda leotada, kusjuures taime pealmisi osasid oleks hea mitte vette kasta. Altkastmisel ja kastmissüsteemiga potte väetades tuleks teha samuti tavaliselt laus 1/3 tavanormist.

Õitsemine, eriti suurte õitega taimedel, on rikkalikum, kui regulaarselt (1-2 korda nädalas) eemaldada vanad ja närtsinud õied koos õiepõhjaga. Vastasel juhul keskendub taim seemnete valmimisele ning unustab õitsemise. Õite eemaldamine mõjub kõige efektiivsemalt petuuniate ja pelargoonide õiterohkusele. Lehtdekoratiivsetel taimedel nagu kirinõges on hea varakult õiepungad eemaldada, siis püsib taim kompaktne ja kaunis. Vähem hooldust vajavad aed-puispetuunia, begoonia, pelargoon, tunbergia ja raudürt.

Kärpimine ja tagasilõikus on samuti kasulikud, aidates hoida taimed kompaktse. Parima efekti annab kui kärpimist teha umbes kord nädalas või harvem, lõigates paar haru korraga u 1/3 võrra, siis ei teki õitsemises pause. Tagasilõikust ehk mullapinnalt terve oksa välja lõikamist tehakse harva (üks-kaks oksa korraga), siis ei teki suuri tühimikke. Kärpimisest taastub taim üldiselt paremini ja kiiremini. Liigiti sobib regulaarne kärpimine ja tagasilõikus rohkem ripp-petuuniatele ja iluürtidele, samas begooniatele ka fuksiatele see pigem ei sobi.

Suurima valiku suvelilli ja -ampleid leiab Gardestist kohapealt või meie e-poest.