Kallis püsiklient! Astu meie e-aeda!

Meie aias uudistades saad nautida personaalset ja mugavat ostukogemust ning juurdepääsu eripakkumistele ja -soodustustele. Sisselogimisel avaneb värav meie mitmekülgsesse aeda, kus kõik tavahinnaga tooted on püsiklientidele 5% soodsamad.

E-aias hoolitseme selle eest, et siin end alati koduselt tunneksid. Püsikliendiks registreerudes saad lisaks igakuistele personaalsetele pakkumistele vormistada oste kiiremini, jälgida oma tehtud tellimusi ning muuta mugavalt enda andmeid.

Liitu meiega ning saa osa Gardest keskuse e-aia parimatest pakkumistest!

Logi sisse

Logi sisse

Logi sisse

Pole kontot? Loo siit

Kallis püsiklient! Astu meie e-aeda!

Meie aias uudistades saad nautida personaalset ja mugavat ostukogemust ning juurdepääsu eripakkumistele ja -soodustustele. Sisselogimisel avaneb värav meie mitmekülgsesse aeda, kus kõik tavahinnaga tooted on püsiklientidele 5% soodsamad.

E-aias hoolitseme selle eest, et siin end alati koduselt tunneksid. Püsikliendiks registreerudes saad lisaks igakuistele personaalsetele pakkumistele vormistada oste kiiremini, jälgida oma tehtud tellimusi ning muuta mugavalt enda andmeid.

Liitu meiega ning saa osa Gardest keskuse e-aia parimatest pakkumistest!

Loo konto

Loo konto

Loo konto

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Rohkem infot sinu kohta

Blogi info

Blogi peamine osa

Viljapuude lõikamise aed

Millal tuleks viljapuid lõigata?

Sobiv aeg viljapuude, eelkõige õunapuude lõikamiseks on kevadel (märtsis-aprillis), kui suuremate öökülmade oht on möödunud ning temperatuurid on püsivamalt üle -5 kraadi, lõikamise ajal võiks olla kerged plusskraadid. Soovituslik on teostada lõikus enne pungade puhkemist. Luuviljalistel (kirsipuud, ploomipuud) algab mahlavool varem kui õuna- ja pirnipuudel, seega tuleks need puud lõigata esmajärjekorras. Kujunduslõikusega on soovitav alustada juba istutusjärgsest aastast ning noorel puul tuleks seda teha igal kevadel, ennetamaks probleemide teket. Vanemat puud tuleks lõigata vastavalt vajadusele. Teine hea aeg lõikuseks on suvel, jaanipäevast augustini.

Viljapuude lõikuse peamine eesmärk on kujundada õhku ja valgust läbilaskev võra ning piirata puu kõrguskasvu. Arvestada tuleb, et kevadise lõikuse järgselt on vesivõsude kasv suurem ning suvise järgselt väiksem. Lõikusjärgse puu võra on tugevam võrreldes lõikamata kasvanud puuga. Lõikekohas ei tohiks jätta tüügast, ega lõigata liiga sügavalt, lõikepind peaks olema minimaalne, sile ning üle 4cm läbimõõduga kuiv lõikehaav on soovitatav peitsida või vahatada. Mida nooremat puud lõigata, seda parem, sest tulemuseks on väiksem lõikehaav, mis paraneb kiiremini. Lõikusjärgselt on kasulik kasutada vähe lämmastikku sisaldavat väetist, sest lämmastik ergutab taimede kasvu ning sellega lõikusjärgselt liialdades kasvatab puu hoogsalt vesivõsusid.

Vajalikud töövahendid: vaheliti teraga oksakäärid, oksasaag, terav aianuga, haavapeits või vaha, vahend lõikeriistade desinfitseerimiseks, redel.

Õunapuude lõikamine

Kujunduslõikus

Väljatuleks lõigata kuivanud, murdunud, haigustunnustega oksad, püstised või otse alla ja sissepoole kasvavad, paralleelsed ja konkureerivad, ristuvad ja hõõrduvad nõrgemad oksad. Suuremal puul tuleks teha selleks kujunduslõikust, et võra oleks hõre ja valgus paistaks piisavalt läbi. Puid ei pea lõikama, aga suure ja tiheda puu viljad hakkavad väikeseks jääma ning kui puu ei pruugi jõuda kõiki vilju nn ära toita, aitab lõikamine. Teravnurga all kasvavad püstised harud on tulevikus murdumisrisk. Viljakandvad on horisontaalsed oksad, lõigata tuleks vähem kui 45 kraadise nurga all kasvanud oksad või siis oksi painutada. Latv tuleks lõigata sobivale kõrgusele või hoida painutatuna. Lisaks ei tuleks lõigata  väikeseid viljakandvaid oksakesi.

Painutamine

Õunapuu pungad arenevad õiepungadeks kõige rohkem horisontaalselt kasvavatel okstel. Püstiseid oksi saab soovitud asendisse painutada, sidudes painutatav oks näiteks nööridega tüve või teiste okste külge. Kindlasti tuleb jälgida, et nöörid puu sisse ei kasvaks. Eelmise aasta võrsed puituvad soovitud asendisse tavaliselt 3-4 nädalaga.

Kärpimine

Noore õunapuu kujundamisel võib lõigata eelmise suve pikki oksi (üle 50cm) kolmandiku võrra lühemaks, et ergutada okste harunemist. Samuti sobib kärpimine vanemal õunapuul, kui võra on liiga hõre. Kärpida tuleks välimise punga pealt poolviltu ca 0,5cm kauguselt. Samas on oluline välja tuua, et sordid, mis kannavad õunu eelmise aasta võrsetel, ei ole soovitav kärpida (‘Cortland’, ‘Krista’, ‘Auksis’). Kui õunapuu on liiga suureks kasvanud, siis tuleks puud mitte kärpida, vaid teha harvenduslõige.

Noorenduslõikus

Kui 20-30 aastase või vanema õunapuu võra on seest tühi ning saak kesine või on puu liiga suureks kasvanud, on tavaliselt kasu noorenduslõikusest. Tugeva noorenduse järgselt kasvatab õunapuu rohkelt vesivõsusid, millest saab kujundada uued oksad. Uue võra kujundamine võtab mõned aastad aega. Suured lõikehaavad tuleks peitsida/vahatada. Hea oleks noorenduslõikus jagada vähemalt kolme aasta peale.

Suvine lõikus

Suvist lõikust teostatakse lehtede täielikust avanemisest kuni augustikuu keskpaigani. Teostatakse nii harvenduslõikust kui noorenduslõikust, eesmärgiga, et viljadele paistaks päike. Samuti tehakse seda sellisel juhul, kui puul on hõre võra, millest tuul läbi pääseb, et muuta puu seenhaigustele vastupidavamaks. Suviseid võrseid ei kärbita! Vesivõsude parim eemaldamise aeg on jaanipäeva paiku kuni juuli esimese pooleni kui need pole veel puitunud.

Pirnipuude lõikamine

Pirnipuu võra on oma olemuselt hõredam, ning okste jagunemiskohad on tugevamad ja võra kujuneb üsna edukalt ise püramiidi kujuliselt. Pirnipuu on ka kõrgemakasvulisem kui õunapuu, seetõttu on oluline hoida kõrguskasvu kontrolli all. Tavaliselt piisab korrigeerivast lõikusest – eemaldatakse sissepoole kasvavad oksad, murdunud oksad, vesivõsud. Kui viljaoksi on vähe, siis kärbitakse osa vesivõsusid 10-15cm pikkuseks, paari aastaga kujunevad need viljaoksteks.

Luuviljaliste lõikamine

Luuviljalistel (kirsipuud, ploomipuud) algab mahlajooks (kummivoolus) kevadel varem kui õunapuudel, sellest tulenevalt peaks ka nende lõikusega varem alustama. Kummivoolus takistab haavade paranemist, mistõttu on neid soovitav võimalikult valikuliselt lõigata. Teine lõikamiseks sobiv aeg on suvel, kui mahlajooks on vähenenud ning haavad paranevad kiiremini. Jämedamate okste lõikus tuleks jätta suveks. Võrreldes õunapuudega on luuviljaliste võra hea hoida veidi tihedam. Liiga tugeva kärpimise tagajärjel kasvab palju vesivõsusid. Sarnaselt pirnipuudele on luuviljalised võrdlemisi külmaõrnad ning kasulik kujundada põõsaspuuna. Kui oks saab külmakahjustuse, lõigatakse see tagasi esimese vesivõsuni, millest kujundatakse uus võraoks. Soovitatav on hoida luuviljaliste võra algusest peale vormis, sest nad on väheldase noorenemisvõimega. Kui luuviljaliste aastane juurdekasv on vähem kui 20cm, on soovitav teha noorenduslõikus, sest lühikesed oksad ei kanna vilju. Kui juurdekasv on pikem kui 50cm, võib oksi kärpida.

Hapukirsipuudel lõigatakse tavaliselt iga-aastaselt võrast välja vanad ning risti kasvavad oksad. Vilja kandvaid oksi võib kärpida kui nad on liiga pikad, et hoida puu kompaktsena. Ploomipuid ja maguskirsipuid ei pea lõikama igal aastal, üldiselt on nende lõikamine sarnane hapukirsipuudele. Kindlasti tuleks kärpida ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealisel puul on hea aeg-ajalt vanemad oksad vahetada välja võras kasvavate vesivõsudega. Maguskirsipuu on iseenesest kõige hõredama võraga ja tema lõikamisel tuleks olla kõige tähelepanelik ja ettevaatlikum.

Perepuude lõikamisel tuleb olla ettevaatlik, et mõnda sorti välja ei praagiks. Muidu on lõikamise põhimõtted samad.

Valik oksakääre:

Aed on käes ehk ootame Sind Gardestisse viljapuid valima! Meie õueala on lai ja avar, et tagada ohutu ostlemine!

Liitu Gardesti uudiskirjaga ja ole esimesena kursis kõigi uudiste ja pakkumistega