Tagasi
Marjakultuurid Punane sõstar ‘Viksnes’ P19 60cm Eestis kasvatatud

Punane sõstar ‘Viksnes’ on Lätis aretatud varajane sort, millel valmivad suured kirsipunased marjad. Marjad kasvavad pikkades kobarates, mis teeb korjamise mugavaks ja kiireks. Viljad on väga hea maitsega, ei varise ja sort on tuntud oma suure saagikuse poolest. Põõsas on hea talvekindlusega ning üsna vastupidav haigustele, mistõttu on see üks populaarsemaid sorte koduaedades.

Fotod on illustratiivsed, seega piltidel kujutatud taime kuju ja suurus võivad veidi erineda.

Kaal
2 kg
Mõõtmed
111 x 111 x 111 cm
Talvekindlus

Ei vaja katmist

Taasviljuv sort

Ei

Maksimaalne kõrgus

Kõrge: üle 150 cm

Marjade valmimisaeg

Varajane

Marjade värvus

Punane

Valgusevajadus

Päikeseline, Poolvarjuline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

160

Kasvulaius cm

140

Taimeliik

Punane sõstar

Hooldamine

Punase sõstra kasvukoht

Punane sõstar vajab päikest, et marjad valmiksid rikkalikult ja oleksid magusad, seega vali päikeseline või vähemalt poolpäikeseline kasvukoht. Muld võiks olla viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liiga liivane või liigniiske pinnas ei sobi. Kui aias on madalam ala, kuhu kevadel koguneb vesi, siis parem istuta kõrgemale või tee kerge kõrgpeenar.

Punase sõstra hooldamine

Sõstrapõõsas vajab kevadel ja suve alguses veidi väetamist. Selleks sobib kompost, sõnnik või spetsiaalne marjaväetis. Väetamine aitab hoida põõsa tugeva ja saagikana. Kuival suvel on kastmine oluline, eriti kui põõsas on noor või marjad hakkavad valmima. Rohimine ümber põõsa aitab vältida liigset konkurentsi vee ja toitainete pärast.

Põõsa lõikamine

Lõikamine on tähtis, et põõsas püsiks noor, saagikas ja õhuline. Lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist, tavaliselt märtsi lõpus või aprillis. Vanad ja liiga tihedalt kasvavad oksad lõigatakse välja. Hea tava on jätta igal aastal põõsale 8–12 tugevamat oksa eri vanuses. Kui mõni oks juba neljandat-viiendat aastat kasvab, võib selle välja lõigata ja lasta noorel asemele kasvada. Nii püsib põõsas pidevalt uuenev ja marjad valmivad paremini.

Kahjurid ja haigused

Punast sõstart võivad ohustada sõstra-lehevaablased, lehetäid ja mõnikord ka karusmarjamähkur. Kevadel tasub jälgida noori lehti – kui need on närbunud või lokkis, võib olla tegu lehetäidega. Vajadusel saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks rohelise seebi lahust. Haigustest esineb aeg-ajalt jahukastet või lehevarisemist, mida aitab vältida korralik õhutus ja mitte liialt lämmastikurikas väetis. Sügisel tasub korjata ära kõik maha pudenenud lehed, et haigusetekitajad ei talvituks pinnasel.

Punane sõstar 'Viksnes' P19 60cm Eestis kasvatatud

Ribes rubrum Tootekood: K000376
Kasvukõrgus 160 cm
Kasvulaius 140 cm
Valgusevajadus
Niiskusevajadus

14,90  Püsikliendi hind: 14,16 

Toote hinna ajalugu
Saadavus keskuses: Laost otsas
Saadavus e-poes: Laost otsas

Punane sõstar ‘Viksnes’ on Lätis aretatud varajane sort, millel valmivad suured kirsipunased marjad. Marjad kasvavad pikkades kobarates, mis teeb korjamise mugavaks ja kiireks. Viljad on väga hea maitsega, ei varise ja sort on tuntud oma suure saagikuse poolest. Põõsas on hea talvekindlusega ning üsna vastupidav haigustele, mistõttu on see üks populaarsemaid sorte koduaedades.

Fotod on illustratiivsed, seega piltidel kujutatud taime kuju ja suurus võivad veidi erineda.

Kaal
2 kg
Mõõtmed
111 x 111 x 111 cm
Talvekindlus

Ei vaja katmist

Taasviljuv sort

Ei

Maksimaalne kõrgus

Kõrge: üle 150 cm

Marjade valmimisaeg

Varajane

Marjade värvus

Punane

Valgusevajadus

Päikeseline, Poolvarjuline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

160

Kasvulaius cm

140

Taimeliik

Punane sõstar

Hooldamine

Punase sõstra kasvukoht

Punane sõstar vajab päikest, et marjad valmiksid rikkalikult ja oleksid magusad, seega vali päikeseline või vähemalt poolpäikeseline kasvukoht. Muld võiks olla viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liiga liivane või liigniiske pinnas ei sobi. Kui aias on madalam ala, kuhu kevadel koguneb vesi, siis parem istuta kõrgemale või tee kerge kõrgpeenar.

Punase sõstra hooldamine

Sõstrapõõsas vajab kevadel ja suve alguses veidi väetamist. Selleks sobib kompost, sõnnik või spetsiaalne marjaväetis. Väetamine aitab hoida põõsa tugeva ja saagikana. Kuival suvel on kastmine oluline, eriti kui põõsas on noor või marjad hakkavad valmima. Rohimine ümber põõsa aitab vältida liigset konkurentsi vee ja toitainete pärast.

Põõsa lõikamine

Lõikamine on tähtis, et põõsas püsiks noor, saagikas ja õhuline. Lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist, tavaliselt märtsi lõpus või aprillis. Vanad ja liiga tihedalt kasvavad oksad lõigatakse välja. Hea tava on jätta igal aastal põõsale 8–12 tugevamat oksa eri vanuses. Kui mõni oks juba neljandat-viiendat aastat kasvab, võib selle välja lõigata ja lasta noorel asemele kasvada. Nii püsib põõsas pidevalt uuenev ja marjad valmivad paremini.

Kahjurid ja haigused

Punast sõstart võivad ohustada sõstra-lehevaablased, lehetäid ja mõnikord ka karusmarjamähkur. Kevadel tasub jälgida noori lehti – kui need on närbunud või lokkis, võib olla tegu lehetäidega. Vajadusel saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks rohelise seebi lahust. Haigustest esineb aeg-ajalt jahukastet või lehevarisemist, mida aitab vältida korralik õhutus ja mitte liialt lämmastikurikas väetis. Sügisel tasub korjata ära kõik maha pudenenud lehed, et haigusetekitajad ei talvituks pinnasel.

Sulle võib meeldida veel