Tagasi
Ilupõõsad Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ P19 Eestis kasvatatud

Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ on üks hinnatumaid varakevadisi õitsejaid, mille kaarduvad, graatsilised oksad ja puhasvalged tihedad õiekobarad loovad pilkupüüdva kevadise vaate. Õitsemine algab mais, sageli enne paljude teiste põõsaste tärkamist, ning katab kogu põõsa lopsaka õiemassiga. Sobib hästi aktsenttaimeks, massistutusse või vabakujulisse segapeenrasse.

Kaal
0 kg
Taimeliik

Enelad

Talvekindlus

Ei vaja katmist

Maksimaalne kõrgus

Keskmine: 50–150 cm

Lehetüüp

Heitlehine

Kasvukuju

Laiuv, Tihe

Õievärvus

Valge

Õitsemisaeg

V

Valgusevajadus

Päikeseline, Poolvarjuline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

150

Kasvulaius cm

120

Taimepoti läbimõõt cm

19

Hooldamine

Kasvukoht ja istutamine

Tuhkur enelas eelistab päikeselist kasvukohta, kus õitsemine on kõige rikkalikum. Kasvab hästi ka poolvarjus, kuid seal jääb õitsemine tagasihoidlikumaks. Sobivaim muld on kerge ja vett hästi läbilaskev, näiteks universaalne aiamuld. Istutamiseks on parim aeg kevadel või varasügisel. Taimede vahekaugus võiks olla 80–100 cm, sõltuvalt sordi kasvukujust. Pärast istutamist tuleks põõsast korralikult kasta.

Kasvuaegne hooldamine

Tuhkur enelad on vähenõudlikud ja reeglina ei vaja kasvuperioodil lisahooldust. Erandiks on pikemad põuaperioodid, mil tasub põõsastele lisavett anda. Kuigi nad taluvad kuivust hästi, võib tugev ja pikaajaline põud ajutiselt kasvu pidurdada.

Tuhkur enela lõikamine

Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ õitseb eelmise aasta võrsetel, mistõttu tuleks lõikus teha vahetult pärast õitsemist. Kevadel lõigates eemaldatakse koos okstega ka õiepungad, mille tulemusel jääb õitsemine tagasihoidlikuks. Ilma regulaarse hoolduseta kipub põõsas aja jooksul metsistuma ja kaotab oma tiheduse ning õiterohkuse. Pärast õitsemist lõigatakse vanemad oksad tagasi umbes kolmandiku võrra. Kui põõsas on muutunud hõredaks või õitseb vähe, võib vanemaid, puitunud oksi harvendada, lõigates need maapinnani tagasi. Oksi ei ole soovitatav lõigata pealtpoolt, sest see rikub enela loomuliku kaarja vormi, mis on just selle sordi üks silmapaistvamaid omadusi.

Tuhkur enelas 'Grefsheim' P19 Eestis kasvatatud

Spiraea x cinerea Tootekood: K25112851
Kasvukõrgus 150 cm
Kasvulaius 120 cm
Valgusevajadus
Niiskusevajadus
V

5,90  Püsikliendi hind: 5,61 

Toote hinna ajalugu
Saadavus e-poes: Laost otsas

Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ on üks hinnatumaid varakevadisi õitsejaid, mille kaarduvad, graatsilised oksad ja puhasvalged tihedad õiekobarad loovad pilkupüüdva kevadise vaate. Õitsemine algab mais, sageli enne paljude teiste põõsaste tärkamist, ning katab kogu põõsa lopsaka õiemassiga. Sobib hästi aktsenttaimeks, massistutusse või vabakujulisse segapeenrasse.

Kaal
0 kg
Taimeliik

Enelad

Talvekindlus

Ei vaja katmist

Maksimaalne kõrgus

Keskmine: 50–150 cm

Lehetüüp

Heitlehine

Kasvukuju

Laiuv, Tihe

Õievärvus

Valge

Õitsemisaeg

V

Valgusevajadus

Päikeseline, Poolvarjuline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

150

Kasvulaius cm

120

Taimepoti läbimõõt cm

19

Hooldamine

Kasvukoht ja istutamine

Tuhkur enelas eelistab päikeselist kasvukohta, kus õitsemine on kõige rikkalikum. Kasvab hästi ka poolvarjus, kuid seal jääb õitsemine tagasihoidlikumaks. Sobivaim muld on kerge ja vett hästi läbilaskev, näiteks universaalne aiamuld. Istutamiseks on parim aeg kevadel või varasügisel. Taimede vahekaugus võiks olla 80–100 cm, sõltuvalt sordi kasvukujust. Pärast istutamist tuleks põõsast korralikult kasta.

Kasvuaegne hooldamine

Tuhkur enelad on vähenõudlikud ja reeglina ei vaja kasvuperioodil lisahooldust. Erandiks on pikemad põuaperioodid, mil tasub põõsastele lisavett anda. Kuigi nad taluvad kuivust hästi, võib tugev ja pikaajaline põud ajutiselt kasvu pidurdada.

Tuhkur enela lõikamine

Tuhkur enelas ‘Grefsheim’ õitseb eelmise aasta võrsetel, mistõttu tuleks lõikus teha vahetult pärast õitsemist. Kevadel lõigates eemaldatakse koos okstega ka õiepungad, mille tulemusel jääb õitsemine tagasihoidlikuks. Ilma regulaarse hoolduseta kipub põõsas aja jooksul metsistuma ja kaotab oma tiheduse ning õiterohkuse. Pärast õitsemist lõigatakse vanemad oksad tagasi umbes kolmandiku võrra. Kui põõsas on muutunud hõredaks või õitseb vähe, võib vanemaid, puitunud oksi harvendada, lõigates need maapinnani tagasi. Oksi ei ole soovitatav lõigata pealtpoolt, sest see rikub enela loomuliku kaarja vormi, mis on just selle sordi üks silmapaistvamaid omadusi.

Sulle võib meeldida veel