Blogi peamine osa Kompostimine aias: aedniku täielik juhend kvaliteetse mulla tootmiseks Aiakaup Tõelise aedniku jaoks ei ole kompostihunnik prügila, vaid bioreaktor. Sinu eesmärk ei ole jäätmetest vabaneda, vaid valmistada ette järgmise hooaja saaki. Selleks, et orgaaniline väetis ise teha ning kompost oleks umbrohuvaba, rammus ja elus, tuleb protsessi juhtida teadlikult. 1. Kolme kasti süsteem – aedniku kuldstandard Efektiivne kompostimine nõuab süsteemsust. Kolmekambriline kompostikast võimaldab pidevalt komposti toota: 1. kast: kogumine. Siia rändab kõik värske aiast: muruniide, rohimisjäätmed ja kuivad lehed. 2. kast: lagunemine. Aktiivne lagunemine. Siin toimub „põlemine” – mikroorganismid lagundavad materjali intensiivselt, tõstes sisetemperatuuri 55–70 °C‑ni. Kastil on kaas soojuse hoidmiseks, kuid seinad peavad õhku läbi laskma. Sega massi regulaarselt, et hapnik jõuaks kuhja keskele. Köögijäätmed lisa otse siia kasti – sellega hoiad eemal kahjureid ja kiirendad lagunemist. 3. kast: sõelumine ja laagerdumine. Siin puhkab peaaegu valmis kompostmuld, mis ootab peenrasse viimist. Kuhja suurus: efektiivseks kuumkompostimiseks peaks kuhja maht olema umbes 1 m³. Väiksemad kuhjad ei saavuta piisavat temperatuuri ja suuremates kuhjades võib tekkida hapnikupuudus. 2. Aiajäätmete “kihiline tort” – rohelise ja pruuni tasakaal Eduka aiajäätmete kompostimise saladus on süsiniku ja lämmastiku tasakaal: Suhe: soovitatav on kasutada ligikaudu 2-3 osa “pruuni” (süsinikurikas: kuivad lehed,oksad, põhk, papp) ja 1 osa “rohelist” (lämmastikurikas: muruniide, köögijäätmed). Värskelt niidetud muru on kange lämmastikuallikas. Ära kunagi kuhja seda paksult ühe kihina, vaid sega alati kuiva materjaliga, et vältida roiskumist. Struktuuriandjad: purustatud oksad ja lehed loovad kompostis “kopsud”, hoides massi õhulisena. Mikroorganismide starter: puista iga uue kihi vahele kühvlitäis tavalist aiamulda – see toob komposti vajalikud bakterid ja vihmaussid. 3. Kuumkompostimine ja umbrohuseemnete hävitamine Aedniku suurim hirm on umbrohuseemnete sattumine peenrasse. Selle vältimiseks peab kompost “kuumaks minema”. Temperatuurid: umbrohuseemnete ja haigustekitajate hävitamiseks peab kompostis tekkiv sisetemperatuur tõusma vähemalt 55 °C‑ni. Erinevad juhendid soovitavad kuuma komposti hoidmist 55–70 °C juures 1–3 päeva, et umbrohu seemneid hävitada. Õhutamine: kompostikuhi tuleb aeg-ajalt ümber tõsta (pöörata), et ka äärealadel olev materjal satuks kuuma keskmesse. Alternatiiv: kui kodune kompost ei saavuta piisavat kuumust, vii invasiivsed umbrohud (naat, orashein) või haiged taimed kohalikku jäätmejaama, mitte kodusesse komposti. 4. Mida aednik peaks silmas pidama Okaspuu okkad ja saepuru: okaspuu okkad lagunevad aeglaselt ja neid tuleks kasutada mõõdukalt. Saepuru on väga süsinikurikas ja vajab rohkem lämmastikku tasakaalustamiseks. Haigustunnustega lehed: roosi tahmlaiksus või õunapuu kärntõbi – nakatunud taimejäänused vii jäätmejaama, kuna need võivad jahtunud kompostis ellu jääda. 5. Komposti valmimine ja kasutamine Valmiskompost on homogeenne: sa ei suuda enam eristada banaanikoort tammelehest. See on tumepruun, rabe ja lõhnab meeldivalt nagu metsamuld. Sõelumine: kasuta jämedat sõela. Suuremad lagunemata tükid pane uude kuhja tagasi, peen muld aga vii otse peenrasse. Aedniku meelespea: Õhuta: sega komposti hargiga vähemalt kord kuus. Niisuta: kompost peab olema nagu väljaväänatud käsn. Ära lupja üle: liigne tuhk viib lämmastiku välja. Lisa tuhka pigem otse peenrasse. Aedniku sorteerimistabel: mida kuhu panna? Materjal Kompostihunnik Multš (peenrale) Kääritis (vedelväetis) Märkused Muruniide (värske) Jah – õhukese kihina Jah – õhukese kihina Jah Lämmastikurikas; kata pruuni kihiga; sobib kääritamiseks. Sügislehed (lehtpuu) Jah Jah Ei Süsinikurikkad; purusta ja sega rohelise materjaliga; ei sobi vedelväetiseks. Okaspuu okkad/koor Piiratult Jah Ei Lagunevad aeglaselt; hea multš; sobib hapulembestele taimedele. Nõges ja varemerohi Jah Ei Parim Kääritis on toitainerikas (nõges – lämmastik, varemerohi – kaalium); biomass sobib kompostiks. Umbrohi (seemneteta) Jah Jah Jah Lämmastikurikas; sobib komposti, multši ja kääritamiseks. Umbrohi (juure- ja seemnetega) Ettevaatust Ei Jah Käärita vees 1–2 nädalat, et seemned häviksid; ära lisa toorelt komposti või multšina. Peened oksad / hakkepuit Jah Jah Ei Süsinikurikas; tagab õhu ja struktuuri; sobib komposti ja multšiks. Haiged taimed Ei Ei Ei Ära kasuta; haigused võivad säilida. Puutuhk (puhas puit) Vähehaaval Ei Ei Lisa komposti vaid vähe; sobib paremini neutraliseerima happelist mulda. Puuvilja- ja marjajäägid Jah Ei Ei Mata komposti ja kata pruuni kihiga, etvältida kärbseid; ei sobi multšiks ega vedelväetiseks. Korduma kippuvad küsimused: aedniku mured ja lahendused 1. Kas peaksin sügisel langenud lehti kompostima või põletama? Kindlasti kompostima! Lehed on aedniku parim “pruun” materjal. Segades need lämmastikurikaste materjalidega (nt muruniide), kiirendad lagunemist. Ära lao suuri hunnikuid märgi lehti – purusta need eelnevalt muruniidukiga. 2.Kas naadi ja orasheina juuri tohib komposti panna? Eelistatult mitte, kuna need on visa elujõuga. Aedniku nipp: “lämmatada” umbrohud veetünnis. 1–2 nädalat kääritamist muudab need vedelväetiseks ja massi võib seejärel julgelt komposti lisada. 3.Mida teha, kui kompost on liiga happeline? Võid lisada veidi puutuhka või purustatud munakoori. Ära aga liialda, sest liigne lupjamine vabastab kompostist lämmastikku (ammoniaaki), vähendades väetiseväärtust. 4.Kuidas saada kompost talvel “tööle ? Talvel isoleeri komposter vana vaiba või paksu kilega. See hoiab tekkinud soojuse sees. Lisa talvel köögijäätmed alati kuhja keskele, mitte äärtesse. 5.Kas kohvipuru on tõesti nii hea, kui räägitakse? See on suurepärane mullaparandaja, kuid kasuta seda mõõdukalt (kuni 20% kogu mahust). See sisaldab lämmastikku ja meelitab ligi vihmausse. Ära pane kohvipuru paksu kihina, vaid sega see hoolikalt pruuni materjaliga. 6.Kas pean komposti katma? Jah. Katmine kaitseb liigse vihma eest (toitainete väljauhtumine) ja liigse päikese eest (kuivamine). Parim on lihtne puidust kaas või kiht kuivi lehti.