Blogi peamine osa Elupuuheki rajamine Eestis: Kuidas saada ilus tihe hekk? Õuetaimed Elupuu on Eesti aedades üks populaarsemaid hekitaimi, kuna see püsib aastaringi roheline, tihe ja suhteliselt vähenõudlik. Ilusa tiheda tulemuse saamiseks on vaja aga üksjagu hooldamist ja õigeid nippe just esimestel aastatel peale istutamist. Siit artiklist leiad kõik vajalikud nipid ja tehnikad, kuidas saavutada oma aias ilus ja tihe elupuuhekk. Elupuuheki sordid: Kas valida ‘Smaragd’ või ‘Brabant’? Need kaks elupuu sorti moodustavad enamiku Eestis müüdavatest heki elupuudest ning neil on olulised erinevused, mis määravad, kumb planeeritavasse aeda paremini sobib: Sort ‘Brabant’ on tiheda koonusja võraga ja sageli moodustab mitu latva. Hea valik, kui soovite kiiresti privaatset hekki ja läbipaistmatut rohelist hekimüüri. Sort ‘Smaragd’ on kompaktse püramiidja võraga ja hoiab hästi vormi ka ilma lõikamata. Hea valik, kui soovite ilusat sümmeetrilisemat kuju, aastaringi tumerohelist värvi ja vähest hooldust nõudvat hekki. Otsustamise lihtsustamiseks tõime välja peamised erinevused: Omadus Harilik elupuu ‘Brabant’ Harilik elupuu ‘Smaragd’ Heki visuaalne efekt Oksad kasvavad omavahel tihedalt läbi. Õige hooldusega moodustub ühtne läbipaistmatu sein, kus üksikute puude vahel puuduvad vahed. Säilitab oma sümmeetrilise koonusja kuju. Heki ülaossa jääb alati sordiomane vahe (“sakiline” ladvajoon), see ei moodusta sirget seina. Kasvukiirus Kiire (25-35 cm aastas). Lõikamata puu on 15. aastaselt 3-5 m kõrge ning 1-1,5 m lai, hiljem kasvab veel. Kiire (20-30 cm aastas). 15. a vanuse puu kõrgus on 2-3 m ja laius 0,5-0,8 m, hiljem kasvab veel Hooldusvajadus Tiheduse saavutamiseks on kohustuslik pügada 1-2 korda aastas. Pügamata jätmisel muutub taim hõredaks ja kaotab vormi. Hoiab ise hästi vormi. Vajab harva vaid latvade tasandamist ja külgede kosmeetilist trimmimist. Talvine värvus Talvel tõmbub okastik loomuliku kaitsemehhanismina pruunikas-roheliseks. Kevadel taastub erkroheline värvus. Sordi suurim eelis – säilitab oma kauni tumerohelise värvuse ka talveperioodil. Meie soovitus Valige see, kui soovite kiiremat lahendust täieliku privaatsuse loomiseks ning olete valmis hekki regulaarselt hooldama. Valige see, kui hindate püsivat struktuurset ilu ja mugavust ning teid ei häiri, et hekk ei ole täiesti suletud sein. Elupuuheki istutusvahed + tasuta hekikalkulaator Elupuud sobivad nii tiheda pügatud heki, kaherealise vahelduva istutusega laiema heki kui ka vabakujulise heki rajamiseks. Kõige olulisem reegel on jätta istutusaugu tsentri ja piirdeaia vahele vähemalt 70-80 cm. See tagab vajaliku hoolduskoridori, et pääseksite tulevikus hekki ka aia poolt mugavalt pügama. Soovituslikud istutusvahed: Sort ‘Brabant’: Tihedama heki jaoks soovitame valida sordi „Brabant“ ning istutada taimed 50-60 cm vahedega või rajada kaherealine hekk, kus taimede vahe reas on umbes 50 cm. Sort ‘Smaragd’: tiheda heki jaoks soovitame 2-3 taime jooksva meetri kohta, hõredama heki puhul 1,5-2 taime ning vabakujulise heki rajamiseks 1 taim jooksva meetri kohta või veel hõredamalt. Mitu taime on vaja? Täpse koguse arvutamine on lihtne. Sisestage oma heki pikkus ja istutussamm ning Gardesti kalkulaator ütleb kohe, kui palju taimi vajate. 👉 Arvuta täpne taimede kogus meie tasuta hekikalkulaatoriga. Millal istutada elupuuhekk – kevadel või sügisel? Valige istutusaeg vastavalt oma võimalustele, sest mõlemad aastaajad sobivad Eestis suurepäraselt. Aastaaega valides tasub vaid läbi mõelda, kas teil on suvel aega värskelt istutatud hekki regulaarselt kasta. Kevadine istutus (aprill-mai) on talvekindluse osas turvalisem valik, andes taimedele juurdumiseks terve pika hooaja, kuid see eeldab suvel väga hoolikat kastmist. Sügisene istutus (september-oktoober) on seevastu niiskema mulla ja mahedama päikese tõttu taimedele stressivabam ning teile vähem töömahukas. Oluline on vaid jälgida, et istikud saaksid mulda vähemalt 2-3 nädalat enne püsivate külmade saabumist. Elupuuheki istutamise meelespea Kaevamine ja eeltöö: Pikema heki puhul on mõistlikum kaevata üks pikk kraav, mitte eraldi augud. See on lihtsam ja tagab juurtele ühtlasemad tingimused. Kraav või istutusauk kaevake mullapallist poole suuremaks. Segage olemasolev muld spetsiaalse okaspuumullaga. Kui pinnas on väga savine, ärge savi tagasi auku pange, vaid asendage see viljaka mullaga. Niisutamine: Enne istutamist kastke elupuu istikud korralikult läbi (või leotage mullapalle vees). Valage ka istutuskraavi põhja vett, et istutuskoht oleks niiske. Istutamine: Plastpott eemaldage kindlasti. Kui taim on džuutkangaga (mullapalliga), lõigake kangas ja traatvõrk lahti alles istutusaugus, kuid ärge neid jõuga ära kiskuma hakake, see lõhub juuri. Jälgige rangelt, et juurekael jääks mullapinnaga tasa. Liiga sügavale matmine (tüvi mulla all) on levinuim viga, mis elupuule ei meeldi. Viimistlus ja kastmine: Tallake muld taime ümber tihedalt kinni, et ei jääks õhuvahesid. Moodustage taime ümber mullavall (kastmisring). See takistab veel ära voolamast ja suunab selle otse juurtele. Kastke kohe ja uputavalt. Esimesel kuul kastke 1-2 korda nädalas, kuid põhjalikult (loe rohkem kastmise peatükist). Elupuuheki kastmine Värskelt istutatud hekki tuleb kasta 1-2 korda nädalas, andes igale taimele korraga vähemalt 10-20 liitrit vett (u 1-2 ämbritäit). Kuumalaine ajal kastke tihedamini, soovitavalt hommikul või õhtul. Pidage meeles kuldreeglit: kasta harvem, aga põhjalikult. Vältige igapäevast pinnapealset kastmist, sest see meelitab juured maapinna lähedale, jättes taime põuale ja külmale kaitsetuks. Kasta tuleb harva ja suure veehulgaga, et niiskus jõuaks 30-40 cm sügavusele ning sunniks juuri kasvama sügavale maa sisse, tagades tugeva ja vastupidava heki. Juba juurdunud vanem hekk saab tavaliselt ise hakkama, kuid vajab abi pikkade suviste põuaperioodide ajal. Siis tuleb ka vana hekki korralikult turgutada, et vältida veepuudusest tingitud stressi ja okaste hilisemat pruunistumist. Elu lihtsustamiseks soovitame paigaldada tilkkastmissüsteemi. Elupuuheki väetamine Elupuuheki väetamisel tuleb lähtuda taime loomulikust elurütmist. Kevadise väetamise eesmärk on anda taimele energiat uueks ja lopsakaks kasvuks. Sügisel on eesmärk aga vastupidine, aidata taimel kasv õigeaegselt lõpetada ja võrsetel puituda, et valmistuda talveks. On kriitilise tähtsusega neid kahte mitte segamini ajada, sest vale väetis valel ajal (eriti kasvu ergutamine sügisel) muudab heki külmaõrnaks ja võib taimed hävitada. Omadus Kevadine väetamine 🌱 Sügisene väetamine 🍂 Millal teha? Kohe pärast maa sulamist (aprillis), kuid hiljemalt jaanipäevaks. Parim aeg on augusti lõpust septembri lõpuni. Eesmärk Käivitab kasvu, muudab okkad lopsakaks ja erkroheliseks. Peatab kasvu, aitab võrsetel puituda ja valmistab juured talveks ette. Peamine koostis Lämmastik (N) (Okaspuude kevadväetis) Fosfor (P) ja kaalium (K) (Okaspuude sügisväetis) Suurim viga Liiga hilja väetamine: Kui annad kevadväetist suve lõpus, kasvab hekk talvele vastu värske kasvuga ja külmub ära. Kevadväetise andmine sügisel: See on taimele hukutav, sest sunnib teda kasvama ajal, mil ta peaks puhkama minema. Kuidas toimida? Kasta mulda ja raputa graanulid ühtlaselt võra alla mullale (mitte vastu tüve) ning kasta uuesti. Sama meetod. Sügisväetise mõju on aeglasem, seega ära jäta seda oktoobrisse. Elupuuheki pügamine: tiheda heki saladus Heki tulevane tihedus sõltub otseselt esimeste aastate hooldusest. See on kriitilise tähtsusega sordi ‘Brabant’ puhul, mis hooldamata kasvades kasvab kiiresti hõredaks. Sort ‘Smaragd’ hoiab ise vormi hästi ja vajab vähem pügamist kui ‘Brabant’, kuid hekina tuleks seda siiski aeg-ajalt üle vaadata (kord aastas) ja vajadusel pügada. Tiheda heki tegevuskava: Külgoksad: ‘Brabanti’ puhul naksake juba esimesel kevadel külgokste tippudest 1-2 cm. See sunnib taime “sissepoole” kasvama. ‘Smaragdi’ puhul piisab vaid kergelt väljaulatuvate okste tasandamisest. Ladvad: Sordi ‘Brabant’ puhul kärpige latvu julgelt juba alguses (ka põlvekõrguselt), muidu võib hekk alt hõredaks jääda. Sordi ‘Smaragd’ ärge puutuge latvu enne, kui soovitud kõrgus on käes. Pügamise rütm: Sordi ‘Brabant’ puhul annab parima tulemuse pügamine 1-2 korda aastas (aprillis ja juulis). Sagedane kerge “ehmatamine” on parem kui harv ja drastiline lõikus. Sordi ‘Smaragd’ puhul pole regulaarne pügamine nii oluline, kuid vajaliku väljaulatuvate okste tasandamise võiks teha enne augustit. Elupuude edukal pügamisel kehtivad kaks kuldreeglit: Ärge kunagi lõigake oksa sügavalt, pruuni puitunud puiduni. Erinevalt lehtpuudest ei aja elupuu vanast puidust uusi võrseid. Lõigake alati vaid rohelist osa, vastasel juhul jääb hekki igavene auk. Lõpetage lõiketööd hiljemalt augusti lõpus, sest hilised lõikehaavad ei parane ja talvekülm rikub oksatipud. Elupuude talvine hooldamine Talvel on elupuuhekil kolm peamist vaenlast: lumi, päike ja sool. Esiteks raputage lumerohkel talvel hekilt regulaarselt maha rasket lund, et see ei vajutaks oksi laiali ega murraks neid (eriti sordi ‘Smaragd’ puhul). Tehke seda kindlasti enne sula, kui lumi muutub eriti raskeks. Teiseks on suurim oht veebruari ja märtsi ere päike, mis kuivatab okkaid ajal, mil juured on veel külmunud. Tulemuseks on janus taim. Selle vältimiseks katke noored (kuni 4-aastased) taimed varjutuskangaga (mitte valge kattelooriga!). Kangas ja tugikepid on tark paigaldada juba hilissügisel, et vältida jaanuaris külmunud maaga võitlemist. Varjutamine on eriti kriitiline just sügisel istutatud ja päikesega karastamata taimede puhul. Kolmandaks jälgige rangelt, et teesahk ei lükkaks hekile soolaga segunenud lund. Teesool on elupuudele mürgine ja kõrvetab alumised oksad jäädavalt pruuniks. Praktiline spikker levinumate murede tuvastamiseks ja lahendamiseks Hekk on seest pruun: Hekk on väljast roheline, aga kui oksad laiali lükata, vaatab vastu pruun rägastik. See on aga täiesti loomulik. Elupuu kasvatab uusi kasve väljapoole ja sisemised oksad surevad valguse puudumise tõttu. See ei vaja ravi. Puhastage hekk kord aastas käega lahtistest okastest, et õhk liiguks ja seenhaigusi ei tekiks. Päikesepõletus: Heki lõunapoolne külg (või ladvad) on kevadel muutunud roostepruuniks, põhjapoolne on roheline. Veebruari-märtsi ere päike kuivatas okkad ära ajal, mil juured olid veel jääs ega saanud vett kätte. Kahjuks pruunid kohad enam roheliseks ei lähe. Oodake juunini ja lõigake kuivanud osad välja, auk kasvab ajaga täis. Ennetamiseks kasutage jaanuarist märtsini varjutuskangast. Talvine värvimuutus: Terve hekk (eriti sort ‘Brabant’) tõmbub talvel pruunikaks või lillakaks. See on taime loomulik kaitsemehhanism külma vastu. See ei ole haigus! Ärge tehke midagi. Kevadel soojade ilmadega ja pärast esimest väetamist muutub hekk ise taas erkroheliseks. Mustad või pruunid laigud allservas: Heki alumisel äärel on mustad-pruunid laigud, nagu oleks keegi tõrvikuga põletanud. Seda tekitab tavaliselt koera uriin, mis on happeline ja kõrvetab oksad ära. Juba mustaks tõmbunud oksad lõigake välja, need ei taastu. Värskeid uriiniga kokku puutunud kohti loputage kohe veega. Taim kuivab (üleni kollane või pruun): Värskelt istutatud taim muutub kahvatukollaseks ja seejärel pruuniks, oksad on haprad. Põhjuseks võib olla vee puudus. Tavaliselt juhtub esimesel suvel, kui põhjalikku kastmist ei teostatud. Kui oksad on veel elastsed, alustage kohest uputavat kastmist. Kui oksad murduvad praksudes, on taim hukkunud ja tuleb asendada. Nüüd on teil olemas kõik vajalikud teadmised, et rajada oma aeda kaunis ja tihe elupuuhekk. Pidage meeles, et see on pikaajaline protsess – elupuude lõplik juurdumine ja kohanemine võtab aega ligikaudu 5 aastat. Olge esimestel aastatel järjepidev kastmisel ja pügamisel ning teie vaev tasub end aastakümneteks ära.