Kevadpäikese kaitseks varjutamine

Mida kevadele lähemale, seda pikemaks muutuvad päevad ning seda tugevamalt paistab päike. Lumelt peegelduv valgus muudab taimedele langeva valguse veelgi eredamaks. Tugev päikesevalgus kahjustab eelkõige just okaspuid, muutes aurustumise intensiivsemaks ning kuna ülejäänud elutegevus on aeglustunud ja taim külmunud maapinnast vett juurde ei saa, siis okkad kuivavad ja võivad saada nö päikesepõletuse.

Varjutamiseks on kõige lihtsam kasutada sobiva suurusega varjutuskangast. Kusjuures hea oleks selline variant, kui kangas ei oleks vahetult taime ligi. Soovituslik on juba sügisel enne lume ja pakase saabumist paigaldada varjutuskanga toestuseks tugikepid või tugevam konstruktsioon, et taime ja kanga vahele jääks õhuruumi. Üksiku kõrgema puu ümber võib kerida kanga nii, et üles keskele jääb õhuliikumiseks avaus. Hea õhuvahetuse tagamine on oluline, muidu võib umbse kanga all liiga soojaks minna. Lisaks kaitseb tugevam karkass taime ka lumeraskuse all murdumise eest.

Varjutuskangas on hea panna paika juba enne lume tulekut, hiljemalt jaanuaris-veebruaris. Sügisel võimalikult hilja, sest taim veel kasvab ja valmistub talveks. Varjutuskangast hoitakse peal kuni maapinna sulamiseni. Kaitset vajavad eelkõige hilissuvel-sügisel istutatud elupuud, kadakad, jugapuud, ebaküpressid ja mõned kuusesordid, mis lauspäikese käes kasvavad. Lisaks pukspuud, rododendronid ja teised igihaljad põõsad.

Väiksemate taimede puhul aitavad ka nt kuuseoksad või hõredam jute- või kotiriie. Kangas kaitseb veidi ka tuulekülma eest. Suurema pakase kaitseks tasuks kasutada ajutiselt pakasekaitsekangast, mis soojema ilma korral tuleks taimedelt eemaldada.