Hooldamine

Kirssploomipuu kasvukoht

Kirssploomipuu eelistab Eesti kliimas sooja ja päikeseküllast kasvukohta, mis on kaitstud tugevate põhjatuulte eest. Pinnas peab olema viljakas ning väga hea vee läbilaskvusega, sest seisev vesi on puu juurtele hukatuslik. Raskema savimulla korral tasub istutusauk teha kergemale kõrgendikule ja parandada mulda kompostiga. Valgusküllane asukoht tagab rikkaliku õienuppude moodustumise ja magusamad viljad.

Kirssploomipuu hooldamine

Noor istik vajab esimestel talvedel kindlasti katmist pakasekangaga ja juurekaela multšimist, et vältida külmakahjustusi. Varakevadise päikesepõletuse ennetamiseks tuleb tüve valgendada või varjutada juba veebruari alguses. Kasvuajal vajab taim kuivade ilmade korral regulaarset kastmist ja kevadel orgaanilise väetisega turgutamist. Vanemaks saades puu talvekindlus paraneb ning ta kohaneb meie heitlike oludega üha paremini.

Kirssploomipuu lõikamine

Lõikustöid tehakse luuviljalistele omaselt alles suve teises pooles pärast saagikoristust. Kevadine lõikamine on keelatud tugeva mahlajooksu ja kõrge seenhaiguste ohu tõttu. Võra kujundamisel eemaldatakse eelkõige kuivanud ja ristuvad ning võra sisse kasvavad oksad, hoides puu õhulisena. Suuremate okste eemaldamisel tuleb lõikekohad katta spetsiaalse haavapeitsiga, et kaitsta puud niiskes kliimas levivate haiguste eest.

Mida teha, kui puu ei kanna vilju?

Saagi puudumise kõige levinum põhjus on varajane õitsemine, mille tõttu kevadised öökülmad kahjustavad sageli avanenud õisi. Kuigi paljud sordid suudavad tolmleda iseseisvalt, suurendab läheduses kasvav teine kirssploomipuu saagikust ja viljumise kindlust. Külmadel ja vihmastel kevadpäevadel ei lenda tolmeldavad putukad ning see vähendab samuti viljade tekkimise võimalust. Liigselt lämmastikurikas muld võib panna puu kasvatama vaid rohelist lehemassi ja pärssida õiepungade arengut.