Blogi info

Blogi peamine osa

Hüdropoonika ehk kuidas on võimalik taimi kasvatada ilma mullata?

Üha enam trendikamaks muutuv taimede kasvatamise viis on hüdropoonika. Oma olemuselt on hüdropoonika ehk vesikultuur/vesiaiandus taimede kasvatamine ilma mullata, kasutades selle asemel toitelahuseid. Taimejuured võivad kusjuures olla vabalt toitelahuses või anorgaanilises substraadis nagu perliit, keramsiit/kergkruus, aianduslik kivivill. Hüdropoonika puhul on ainult taime juured osaliselt või täielikult toitelahuses.

Ajalooliselt on hüdropoonika kasutusel juba 18. sajandist eelkõige piirkondades, kus on mullaressurss piiratud (nt kõrbed, suurlinnad). Taimed kasvavad hüdropoonikas enamasti kiiremini kui mullas, seega on sel meetodil praktiline kasvatada köögivilju, salateid ja maitsetaimi. Eestis on üks tuntumaid vesikultuuril taimekasvatajaid Grüne Fe. Toitelahuses kasvatamine on praktiline ka selletõttu, et väikesele pinnale on võimalik vertikaalne süsteem luua, mahutades sellega ühele pindalaühikule rohkelt taimi.

Hüdropoonika variandid

Hüdropoonika alla kuulub erinevaid lahendusi, mis on kõik erinevad, aga samas põhiolemuselt sarnased.

Näiteks saab välja tuua nailonist nööriga süsteemi, kus taimed istutatakse perliidi või vermikuliidi sisse, nöör või pael mähitakse substraati ümber taimejuurte ja otsapidi toitelahusesse. Lihtne süsteem, mis ei vaja hapnikuga rikastamist ning läbi nööri imenduvad vaid peamised toitained. Seetõttu sobib see meetod eelkõige väiksemate taimede kasvatamiseks, eelkõige maitsetaimede kasvatamiseks. Suuremad taimed nagu paprika ja tomatid vajavad suuremat kogust toitelahust. Taimedel tuleks vett vahetada ja juuri üleliigsetest sooladest puhastada lihtsalt veega loputada umbes iga 1-2 nädala järel.

Teine variant on süvavee süsteem, kus taimejuured kasvavad otse toitelahuses. Taimed kinnitatakse konteineri kaane aukudesse võrkpottide abil ja juured asuvad vahetult toitelahuses, mille abil toimub kõige efektiivsem imendumine ja taimed kasvavad kiiresti. Niimoodi on võimalik kasvatada ka suure juurekavaga taimi. Pikalt seisva toitelahuse ning konteinerisse kogunenud mustuse korral on taimedel juurehaigustega nakatumise oht kõrgem.

Kolmas variant on tõusu ja mõõna süsteem, kus taimed istutatakse perliidi, kivivilla sisse ning konteiner täidetakse toitaineterikka lahusega mõned cm allapoole pindmist kihti. Teatud aja järel lülitab süsteem pumba välja ning vesi nõrutatakse välja. Tsükkel kordub perioodiliselt. Toitelahust võib taaskasutada, kuid tuleb jälgida soolsuse ja pH näitajaid. Süsteem sobib enamikele taimedele.

Neljas süsteem on tilkkastmissüsteem, kus igale taimele on võimalik eraldiseisvalt toitelahust tilguti abil lisada. Lahuse hulka on võimalik vastavalt taime vajadustele reguleerida. Toitelahust võib taaskasutada, kuid tuleb jälgida soolsuse ja pH näitajaid. Süsteem sobib enamikele taimedele.

Viienda võimalusena saab välja tuua pideva toiteainete voolavusega süsteem, kus toitelahus asub suuremas reservuaaris, kust toitelahus pumbatakse veerennide abil taimedeni, ülejääk suunatakse tagasi reservaari. Enamasti kasutatakse sellisel juhul ainult võrkpotte ilma igasuguse substraadita. Selline meetod sobib rohkem väiksema juurekavaga taimedele, sest rennid/torud on võrdlemisi väikesed. Efektiivselt kasutatav paljudele taimedele korraga ja süsteemi suurus valitakse vastavalt vajadusele. Näiteks kasutatakse seda meetodit masstootmisel ettevõtetes.

Kuuendana on aeropooniline süsteem, kus taimed kasvavad konteineris sisuliselt õhu käes ning toitelahust piserdatakse altpoolt juurtele. Ülejääk koguneb konteineri põhja ning suunatakse tagasi reservuaari. Sisuliselt sobib erinevate taimede kasvatamiseks, kuid suurema juurekavaga taimede puhul on vaja ehitada suurem konstruktsioon, et toitelahust saaks igale poole piserdada. See meetod on kõige veesäästlikum süsteem. Mida suurem konstruktsioon, seda kallim ja keerulisem on seda ehitada ning antud meetodi puhul tuleb pihusteid regulaarselt puhastada.

Millistele taimedele sobib selline kasvatusviis?

Mullata kasvatamine sobib paljudele liikidele, sest taime kasvuks hädavajalikud toitained on kõik vees lahustuvad mineraalained. Sobiva kontsentratsiooni juures suudavad taimejuured neid lahusest alati omastada. Toitaineteks võib kasutada nii tehislikke kui ka looduslikke väetisi nagu mineraalsoolad, kalajäätmed, vetikaid. Kalade väljaheited on taimedele kergesti omastatav ning loodussäästlik väetis.

Hüdropoonikal võib kasutada spetsiaalselt selle tarvis disainitud tooteid, aianduspoodidest võib leida nii terviklahendusi kui üksiktarvikuid või hoopiski kasutada käepärasemaid vahendeid. Kõige lihtsam ja odavam on kasutada klaaspurki või muud väikest vettpidavat anumat, millele saab paigaldada seemnetega kapslid või muu taimse materjali. Taimejuured kasvavad vette ning ammutavad seal lahustunud kasvuks vajalikud toitained.

Taime peavajadused ning hüdropoonika pidepunktid on järgmised: vesi, hapnik, valgus ja toitained. Toitelahuse valmistamiseks on parim kasutada puhast pehmet värsket vett. Enamikele taimedele sobilik pH on 6-6,5. Sobib puhas vihmavesi, kraanivesi, destilleeritud vesi ning lisaks tuleks hoiduda roostes anumast või pigitatud/tõrvatud katuselt pärinevat vett. Vett tuleks hoida pimedas ja jahedas, et ei hakkaks vetikad kasvama. Lisaks ei muutu valguskindlas anumas vesilahus taimedele liiga happeliseks.

Traditsioonilisel kasvatusel on orgaanilises substraadis õhutaskud, milles püsib taimejuurtele vajalik hapnik. Hüdropoonikas jäetakse kas juured osaliselt toitelahusest välja õhu kätte, või kasutatakse aeraatorit. Hüdropoonikat sobib kasvatada igal pool – aknalaual, köögilaual, kirjutuslaual, seinariiulil, rõdul. Kevad-suvisel perioodil on aknalaual tavaliselt valgust enam kui küll. Talvel ja aknast kaugemal kasvatamisel on tarvilik kunstliku valguse kasutamine.

Milliseid toitaineid vajab taim enim sellisel viisil kasvamiseks?

Toitainelahuse valmistamiseks on kõige lihtsam kasutada valmis toitainete kontsentratsiooni ning valmistada lahus vastavalt pakendil olevale juhendile. Sarnaselt tavakasvatusele edendab lämmastik taime rohelist kasvu. Õite ja viljade arenguks on tarvilik fosfor. Lisaks makroelementidele (lämmastik, fosfor, kaalium) vajab enamik taimi mikroelemente, peamiselt magneesiumi, kaltsiumit. Lahus on kasulik teha pigem lahja kui kange, sest liiga tugeva kontsentratsiooniga lahus võib taimejuuri kahjustada, mille tagajärel taim närbub. Liiga kõrge soolsusega lahusest ei suuda taim toitaineid ning vett omastada, vaid taimemahlad liiguvad lahusesse. Selle tõttu on kõrgemate temperatuuride korral (eriti suvel) oluline arvestada lahuse kangusega, sest vesi aurustub kiiremini ning isegi väikesena tunduv veekadu võib taimele märgatavat kahju tekitada. Taimede puhkeperioodil on hea alandada toitelahuse kontsentratsiooni. Süsteemi tuleks regulaarselt kontrollida, peamised näitajad on üldine soolade sisaldus (EC) ja happesus.

Oluline on ka taimede toestus, vermikuliit, perliit, kergkruus, turbasammal, kookoskiud, kivivill. Substraat peaks olema õhuline ja vett imav. Hästi ei sobi näiteks liiv ja kivid. Taime juurekael kinnitatakse anuma kaanele selliselt, et 1/3 juuri on toitelahuses ja 2/3 juuri õhu käes. Et juured saaksid piisavalt hapnikku.

Kuidas tuleks sellisel kasvatusviisil taimi hooldada?

Eriti tuleb tähelepanu pöörata süsteemide regulaarsele puhastamisele. Täielik lahusevahetus on soovitatav läbi viia suvel kord kuus ning talvel iga 5-8 nädala tagant. Jahedamate temperatuuride juures tuleks ka soojenda kastmisvett, et vältida külmašokki. Mida rohkem taimi on ühe süsteemi veeringluses, seda suurem on risk haiguste levikuks. Samas on siseruumis või katmikalal hüdropoonikas kasvatamisel vähem võimalust kokku puutuda paljude haiguste ja kahjuritega ning ei pea tegelema mullakottide ja pottide, ümberistutamise ja koristamisega.

Põnev variant taimede kasvatamiseks!

Vaatamata keerulisena kõlavale nimele ja eri süsteemide rohkusele on hüdropoonika lihtne ja mugav viis kodus taimede kasvatamiseks. Omale sobiva hüdropoonilise süsteemi valimiseks tuleb kõigepealt vaadata, millised on taimekasvatusvajadused. Tavalises kodumajapidamises on sobilikuimad nailonist nööriga ja süvavee süsteemid. Paljude erinevate taimede kasvatamiseks, eriti ärilisel eesmärgil, on etemad tilk-kastmissüsteem ning toitainete voolavusega süsteem. Võrreldes orgaanilises substraadis kasvatamisega on taimed saagikamad ning kiiremakasvulised. Samuti ei vaja vesiaiandus rohkeid eelteadmisi ning kasvatada saab aastaringselt. Hüdropoonika on ka loodussäästlikum, kulutades vähem vett ja substraati. Lisaks võib vett taaskasutada – filteerides ja uuesti toitaineid lisades taas ringlusesse juhtides.

Liitu Gardesti uudiskirjaga ja ole esimesena kursis kõigi uudiste ja pakkumistega

Helista tasuta infoliinile