Blogi peamine osa Roosipeenra rajamine ja rooside parimad kaaslased Eesti aias ÕuetaimedPüsililled Roos on aia üks tänuväärsemaid taimi meie aias: korralikult ette valmistatud peenras võib üks põõsas õitseda kümneid aastaid. Kodus piisab õieilu nautimiseks ühest-kahest roosist, ent ruumi olemasolul ei ole midagi efektsemat kui hoolega kujundatud rosaarium. Samas pole roosi koht pelgalt eraldi peenras – madalakasvulised pinnakatteroosid sobivad ideaalselt kiviktaimlasse, suuremad põõsasroosid vabakujulisse hekki, roniroosid trellisele või paviljoni juurde. Eriti rahulik ja stiilipuhas mõjub ühevärviline või toon-toonis kooslus. Selles artiklis keskendume rajamisele: kuidas valida koht, valmistada muld, istutada taim õigesti ning panna kokku selline kaaslastaimede valik, mis tõstab roosi õieilu esile. 1. Sobiv kasvukoht Enne istutamist tasub mõõta ka kõige väiksem peenar mõõdulindiga maha ja jälgida mõned päevad, kus päike viibib pikemalt. Õige asukoha valik on roosi puhul olulisem kui ükski hooldusvõte – valesse kohta istutatud taime ei päästa hiljem ükski väetis ega lõikuse trikk. Mida vaadata Mida silmas pidada Päike Vähemalt 6-8 tundi otsest päikest päevas. Hommiku- ja keskpäevapäike on parim. Varjus on õisi vähem ja need kestavad lühemalt. Muld Huumus- ja toitaineterikas, vee- ja õhu läbilaskev (pH 6,0–7,0). Vajadusel paranda olemasolevat mulda roosimullaga või kompostsõnnikuga. Tuul Kaitstud koht, eriti tugevate põhja- ja idatuulte eest. Hekk, sein, plank või tihedam põõsasrida sobib taustaks. Drenaaž Vesi ei tohi seisma jääda, sest juuremädanik tapab roosi kiiremini kui ükski külm. Niiskel pinnasel kasuta tõstetud peenart või paranda drenaazi. Peenra suurus Ideaalis võiks roosipeenar olla igast küljest avatud, et seda oleks mugav hooldada ja jaguks piisavalt ruumi ka talvekatte paigaldamiseks Kasvuruum Põõsasroosile arvesta vähemalt 60–80 cm taime kohta, suuremale 100–120 cm. Roniroosile vähemalt 50 cm seinast eemal, et õhk liiguks (ära istuta räästa alla!). 2. Kuidas valida roosipeenrasse vastupidavaid roose? Vastupidavamate rooside otsingul jälgi alati sordiinfot ja vali ADR-märgisega taimed, sest see sertifikaat tagab suurepärase haiguskindluse. Meie kliimasse sobivad ideaalselt Saksamaa aretajate, näiteks Kordese ja Tantau sordid, mis on jahedate talvede suhtes kordades leplikumad. Õige roosisordi valimine peenrasse sõltub eelkõige sellest, millist efekti sa soovid saavutada ja kui palju aega oled nõus hooldusele panustama. Selleks, et pilt saaks selgeks, soovitame läbi mõelda kolm peamist kriteeriumit: Peenra tüüp ja vaadeldavus: Kas peenart vaadatakse igast küljest (näiteks keset muru) või on see vastu seina või hekki? Seinaäärses peenras paiguta tahapoole kõrgemad põõsasroosid ja ette madalad pinnakatte- või peenraroosid. Ringikujulises või igast küljest avatud peenras paiguta kõrged taimed keskele ja madalamad äärde. Värvikooslus ja atmosfäär: Mõtle, millist meeleolu aias otsid. Romantilisse aeda sobivad pastelsed toonid (valge, roosa, lavendel), samas kui modernsem või särtsakam aed kannab hästi välja kollased, oranžid ja leekivpunased toonid. Ühevärvilised rühmad (3–5 sama sordi taime tihedalt koos) mõjuvad alati professionaalsemalt ja pilkupüüdvamalt kui paljudest erinevatest värvidest koosnev n-ö “kirju koer”. Sinu aeg ja viitsimine: Kui soovid peenart, mis õitseb rikkalikult, aga nõuab vähem pritsimist ja katmist, vali kindlasti ADR-märgisega floribund- või pinnakatteroosid. Kui oled valmis roosidega rohkem tegelema (pidev närtsinud õite eemaldamine, hoolikas talvekate), on klassikalise ja suursuguse õiega teehübriidid hea valik. 3. Peenra rajamise sammud Hea peenar saab korraliku alguse alusest – mullast ja piirjoonest. Allpool on tüüpiline rajamise järjekord uuel peenramaal. Olemasolevasse peenrasse ühe-kahe roosi lisamisel on samad põhimõtted: tähtis on auk, muld ja õige sügavus, kuid eemaldamist vajavad ka konkureerivad juured. Roosipeenra rajamise sammud: Joonista plaan paberile ja märgi asukoht maha aiavoolikuga või köiega. Kontrolli, et roosid ei jääks suurte puude juurte alla! Eemalda püsikumbrohud (võilill, ohakas, naat) juurtega koos. Vajadusel jäta peenrale paariks nädalaks must kile, et seemnetest tärganud umbrohud uuesti välja kasvaksid. Tõsta vajadusel mulla kvaliteeti: sega olemasolev muld 30-40 cm sügavuselt läbi roosimullaga (umbes 1/3 mahust) ja lisa kühvel hästi lagunenud kompostsõnnikut (NB! mitte värsket sõnnikut, see kõrvetab juuri!). Soovi korral ääresta peenar peenravaiba või juuretõkkekanga, sest see hoiab muru ja sügavajuurelised umbrohud eemal. Valmista ette istutusaugud. Kui soovid istutada taimed sirgesse ritta, on heaks abimeheks pingule tõmmatud nöör. Roosil tuleks pookekoht umbes 6-10 cm sügavusele istutada. Istutusaugu suurus sõltub istiku suurusest, aga see võiks olla vähemalt 40x40x40 cm. Taimi istutades tuleks jälgida seda, et juured oleksid suunaga allapoole. Kasta heldelt, iga roosi alla 10–15 liitrit vett. Kata muld 4–6 cm paksuse multšikihiga (multš ei tohiks olla tihedalt vastu roosi varsi!). 4. Roosid ja parimad kaaslastaimed Roosipeenra eesmärk on tõsta esile roosiõite ilu, mitte sellega võistelda. Hea kaaslane on enamasti taustataim – ühevärviline, peene tekstuuriga või hõbedase lehestikuga. Hoiduda tasub silmatorkavatest ja erksavärvilistest naabritest. Samuti peab kaaslasi istutades arvestama, et roos vajab enda ümber hooldamisruumi. Eesti aedades on rooside klassikalised kaaslased tähklavendel, metssalvei, Faasseni naistenõges, kassisaba ja aed-kukekannus. Kevadisteks kaaslasteks sobivad väikesed sibullilled nagu märtsikelluke, lumikelluke, krookused ja sillad. Hea reegel, mida meeles pidada: vali roosile maksimaalselt 2-3 kaaslast peenra kohta ja korda neid. Kompositsioon mõjub palju rahulikumalt, kui sama taim kordub mitmes kohas, kui see, et igal sammul on uus taim. Lisaks lihtsustab see kõvasti peenra hooldamist. Parimate kaaslaste näiteid Eesti kliimas: Kiviktaimlas sobivad pinnakatteroosid kõrvuti näiteks kukeharjade, kivirikkude, nelkide, kellukate, liivateede ja muude madalate püsikutega. Madalad roosipõõsad sobivad suuremate püsikutega, näiteks kukekannused, mesiohakad, liiliad, liatrised, käokingad, kurekellad, sõrmkübarad, monardad. Kõrgekasvulised põõsasroosid ja pargiroosid sobivad väiksemate taimede taustataimedeks või soolotaimedeks. Suuremate põõsaste alla võib istutada varjupüsikud, milleks on hostad, kortslehed ja helmikpöörised. Roosidega sobivad kokku veel näiteks veel kipslilled, harilik iisop, liatris (eelkõige valge), naistenõgesed, iluürdid, piimalilled, kurerehad, raudrohud, õnneheinad jm kõrrelised. Toon toonis peenart rajades on vastavalt roosiõite värvitoonile sobivad kaaslased oranž ja kollane kuldvits, soolikarohi, vägihein, piimalilled, roosad mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid. Lähtudes õievärvusest saab roniroose ja teisi roosipõõsaid kombineerida erinevate elulõngade ja kuslapuude sortidega. Õiteilu kõrvale on head ka lehtdekoratiivsed, eelkõige hallikate ja hõbedaste lehtedega püsikud nagu villane nõianõges, stelleri puju, schmidti puju, hõbeleht, sinihall hosta, hall aruhein, karvane raudrohi. Suvelilledest vilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, mägi-kilbirohi, sinilobeelia, tsinnia, magunad, pastelsed petuuniad, neitsikummel. Sibullilledest sobivad eelkõige erinevad laugud: taevasinine lauk, hiidlauk, kuldlauk, kollane lauk. Taustataimena suuremas grupis või äärispeenras sobivad lehtpõõsastest kuslapuud, sirelid, lodjapuud, madalamatest maranad, veigelad, enelad, kukerpuu, nõiapuu, mahoonia, pärgenelas. Lisaks okaspuudest kuused, männid, elupuud ja kadakad. Roosad roosid sobivad suurepäraselt lillade lavendlite ja naistenõgestega ning valgete aed-kukekannustega kokku. 5. Roosid köögivilja- ja maitsetaimepeenras Trendikaks on muutunud rooside kasvatamine koos erinevate köögivilja- ja maitsetaimedega, aga muidugi ka ilutaimedega. Milliste taimedega kombineerida roose köögiviljaaias? Roosid kasvavad kõige paremini huumus- ja toitaineterikkal mullal, sellepärast on köögiviljapeenar nende jaoks ideaalne, sest see on tavaliselt kõige rammusama mullastikuga paik aias. Samuti on köögiviljapeenar enamasti päikese käes ning põuaajal kastetakse seda regulaarselt. Tavaline köögiviljaaed on enamasti madalakasvuline ja tasapinnaline, kõrgemad roosipõõsad ja ronikaartel roosid lisavad kõrgust ja dimensioone. Pea meeles! Kui rooside ümber kasvavad söödavad taimed, ei tohi roose mitte mingil juhul keemiliste taimekaitsevahenditega pritsida, vastasel juhul mürgitad oma toidulaua. Vali köögiviljapeenrasse kindlasti eriti haiguskindlad (ADR-märgisega) sordid! Samuti tasub roniroosi ja ronivate ubade kokkusobitamisel eelistada okasteta roosisorte, muidu on ubade korjamine okkalise roosi seest äärmiselt valus tegevus. Soovitusi kombineerimiseks: Kompaktsed köögiviljad: punapeet, porgand, kapsas, lehtkapsas, salat, lehtpeet, redis, väikesekasvuline paprika. Putukaid peletavad maitsetaimed: küüslauk, basiilik, lõhnav neitsikummel, perovskia, santoliin, soolikarohi, koirohi, saialill, liivatee, lõhnav pelargoon. Roniroosidele paariliseks: ronivad oad, elulõngad, humal – jagavad sama tugipuud, kuid eri kõrgustel.