Blogi info

Blogi peamine osa

Miks on taimevalgus pimedal ajal oluline?

Mis on taime 6 põhivajadust? Vesi, valgus, temperatuur, õhuniiskus, substraat ja toitained. Kui on liiga vähe valgust, siis taim kiratseb, aga kui on liiga palju tugevat valgust, saab taim päiksepõletuse. Valguse abil toimub taimedes fotosüntees ning lisaks on mõnede taimede õitsemine seotud fotoperioodiga (nt jõulutäht).

Suurem osa toataimi, mis on meil saadaval, pärinevad lähistroopilistelt aladelt ning neile on vajalik päeva pikkus, mis on ca 12-14 tundi. Suvel ei ole valgusega probleem, siis võib isegi juhtuda nii, et taim saab liiga palju või liiga tugevat valgust. Pimedal ajal, novembrist veebruarini, on valgustatud päeva pikkus üldiselt alla 8 tunni, talvisel pööripäeval isegi veidi üle 6 tunni. Lisaks on meil sügis vihmane ning talv lumine, mistõttu pilvkate tõkestab veelgi enam päikesevalguse jõudmist taimedeni, mistõttu on sellisel perioodil taimedele lisavalgus väga oluline.

Kuidas hinnata taimede valgustugevust?

Lisaks valgustatud aja pikkusele on oluline valguse tugevus. Valgustugevuse ühik on lux – väljendades luumenit ruutmeetri kohta. Valgustugevuse kirjeldamisel kasutatakse erinevaid väljendeid: filtreeritud valgus, nõrk/tugev/keskmine hajusvalgus, ere hajusvalgus, täispäike, hommikupäike, pärastlõunane tugev päike, varjuline, hämar.

Üks lihtne viis on käe varju järgi hinnata, millise valgustugevusega on tegemist:

  • selgesti piiritletud vari – tugev valgus,
  • hajus ja laialivalguv vari – nõrk valgus.

Lisaks on veel võimalik taime välimuse vaatlusel hinnata valgustugevuse sobivust:

  • Parajas valguses on lehe värvus intensiivne roheline, kasv aktiivne.
  • Pimedas jääb kasv nõrgaks, venib välja (nt käib see eriti kaktuste ja soomuslehikute kohta). Nõelköis näiteks jätab valguse puudusel lehtede vahele pikemad vahed.
  • Liiga tugevas valguses pleegib lehemuster või saab taim päikesepõletuse. Läbi aknaklaasi tugevneva suvise kuumuse tagajärjel taim närbub.

Eristatakse ka fotosünteetiliselt aktiivseid lainepikkuseid (PAR – photosynthetically active radiation), mis inimsilmale on punased (390-485nm) ja sinised (590-760nm) valgused. Valgustugevuse mõõtmiseks on abivahendid luxmeeter ja PAR meeter. Lisaks on võimalik nutitelefoni laadida rakendus valgustugevuse mõõtmiseks.

Kui palju valgust on taimele vaja?

Paljud taimed saavad hakkama 10x madalamas valguses kui on soovituslik vajadus ehk hämarasse sobivad taimed saavad hakkama ka 50-250 lux juures. 0 valgust = 0 taimekasv, sellisel juhul on võimalik kasvatada toataimi ainult kunstvalguse abil.

Taimevalgus:

Hämar 500 – 2 500 lux havisabad, ääris-draakonipuu, sulgvõhk, tups-rohtliilia, sõrgköis, roniv filodendron, monstera (1000-2500 lux)
Keskmine 2 500 – 10 000 lux tõlvlehik, säntpoolia, begoonia, nefroleep, ebakrooton, lõhnav draakonipuu, kuuking, alokaasia
Ere hajusvalgus 10 000 – 20 000 lux kentiapalm, säntpoolia, luuderohi, paradiisilinnulill, aglaoneema, tõlvlehik, adiantum
Otsene päikesevalgus 20 000 – 50 000 lux 5-6h otsest valgust on hea paljudele taimedele


Milline on taimele hea koht?

Põhjapoolsel aknalaual on tavaliselt hämaram hajusvalgus ja otsene päikesevalgus üldiselt puudub. Sinna sobivad varjulembesed taimed havisaba, säntpoolia, sulgvõhk, tups-rohtliilia jne.

Idapoolne aknalauad on päikesetõusu suunas, hommikuse päikesevalgusega. Seal paistab päeval palju eredat päikesevalgust, hommikul ka mõni tund otsest päikest. Sobib ideaalselt eamikele toataimedele (palmid, ebakrooton, laternlill, lüüra-viigipuu, nõelköis, sõnajalad, peperoomiad, piilead).

Lõunapoolsele aknalauale paistab pärastlõunane päike, mis on tavaliselt tugevam. Sobib kõrbetaimedele – aaloed, kaktused, piimalilled, soomuslehikud ja teised sukulendid. Kardina abil on võimalik valgust murda ja hämaramaks muuta, kui on taimed, mis tahaksid nõrgemat valgust.

Õhtupäike on sõltuvalt aastajast kas hajusvalgus või otsene päike. Samas suvel on ka õhtupäike võrdlemisi tugev päikesevalgus, kui just ei ole kardinat ees. Ideaalne koht sõrmlehikutele, aaloedele, jõulukaktustele, luuderohule, õhulilledele, paradiisilinnulilledele.

Mille järgi valida õige valgusallikas?

Parim valik on säästupirn või LED, mis ei kuumene üle, sest hõõglamp ja halogeenlamp on lühema valguspikkuse vahemikuga ning peamine energia muutub soojuseks ja kuum pirn kuivatab õhku. Pirn võiks taime ladvast olla ca 20cm kaugusel. Sobivad nii spetsiaalset lainepikkust andvad kui ka täisspektriga valguskehad.

Liitu Gardesti uudiskirjaga ja ole esimesena kursis kõigi uudiste ja pakkumistega

Helista tasuta infoliinile