Nende märkmete põhjal ongi juba lihtne oma istutusala valgustingimused paika panna:  

• 3 x „jah“ tähistab lauspäikeselist ja külluslikult valgusrikast kasvukohta. 
•  1-2x „jah“ viitab poolvarjule, kus taimed saavad otsest päikest nautida vaid osa päevast.  
• 0x „jah“ tähendab täisvarjulist ala, kuhu otsene päikesepaiste peaaegu ei paistagi.

9 vastupidavat püsikut lauspäikeselisele lillepeenrasse

Lauspäikeselisele istutusalale tasub valida elujõulised ja põuda trotsivad püsikud, mis vajavad oma tõelise ilu avamiseks vähemalt 6 tundi otsest päikesepaistet päevas. 

• Siilkübar (Echinacea) – Tugevavarreline ja pikaealine kaunis püsik sirgub peenras uhkelt teiste kohale, pakkudes tolmeldajatele rohkelt toitu.
• Raudrohi (Achillea) – Tugeva juurekavaga ja äärmiselt põuakindel lemmik toob oma lamedate õie sarikatega peenrasse rahulikku ilu, leppides nurisemata ka märksa kehvema mullaga.
• Metssalvei (Salvia nemorosa) – Kompaktse ja püstise kasvuga taim lisab madalamate naabrite vahele kenasti kõrgust ning kasvatab pärast esimest tagasilõikust suve lõpuks uued õied.
• Kurereha (Geranium) – Vastupidav ja väga kiiresti laienev pinnakattetaim on ideaalne valik peenra esiserva tühimike täitmiseks.
• Ilukõrrelised – Püstised ja tihedad ilukõrrelised annavad istutusalale ilusa püstise tuules liikuva silmailu.
• Ürt-punanupp (Sanguisorba) – Selle õhulise olemisega püsiku pikkade peenikeste varte otsas õõtsuvad nuttõisikud toovad massiivsemate taimede vahele mõnusat liikuvust, ilma et nad varjaksid teisi enda taga. 
• Härjasilm (Leucanthemum) – See tugevakasvuline vana klassika toob oma suurte valgete õitega tumedamate taimede kõrvale helgust ja vaheldust. 
• Villane nõianõges (Stachys byzantina) – Madal ja erakordselt kuiva taluv taim hoiab oma hõbehalli karvase lehestikuga hästi niiskust ning pakub kirevatele õitele rahulikku tausta.
• Ogaputk (Eryngium) –  Sügavale ulatuva sammasjuurega kuivalembese taime terassinised ogalised õisikud toovad peenrasse põnevat iseloomu ja torkavad teiste seast oma omapärase välimusega kohe silma.

Meie näidiskooslus päikeselisse peenrasse

9 vastupidavat püsikut poolvarjulisse lillepeenrasse

Poolvarjulistel istutusaladel, mis saavad otsest päikest 3 kuni 6 tundi päevas või peesitavad pidevas hajuvalguses, astuvad esile lehtdekoratiivsed püsikud. Sellises kasvukohas on taime lehestik sageli isegi olulisem kui õis, sest hõbedased, sügavlillad ja lausa mustjad lehetoonid hoiavad peenra elava ning huvitavana ka sel ajal, kui õitsemises on parajasti paus.

• Hosta (Hosta) – See Eesti aedade vaieldamatu lemmik loob oma suurte ja lopsakate lehtedega istutusalale tugeva ja ilusa silmailu.
• Brunnera (Brunnera macrophylla) – Kevadel meelespäid meenutavate siniste õitega üllatav püsik püüab hiljem pilke oma suurte hõbedamustriliste südamekujuliste lehtedega.
• Astilbe (Astilbe) – Niiskemat mulda armastav püsik toob varjulisemasse peenrasse oma valgete, roosade või tumepunaste kohevate õisikutega imelist kergust ja õhulisust.
• Tähtputk (Astrantia major) – Nädalate kaupa õitsev vastupidav taim on tuntud oma peente tähtjate õite poolest, mis püsivad kaunid nii peenras kui ka hiljem vaasis.
• Helmikpööris (Heuchera) – Tänu äärmiselt rikkalikule sordivalikule pakub see madalakasvuline püsik tumelillasid, pronksjaid või hõbedasi lehetoone, püsides kaunina kevadest hilissügiseni.
• Tiarella (Tiarella) – See ehtne metsaalustaim katab maapinna kenasti ära ja valgustab peenranurki oma vahuselt mõjuvate valgete õietõlvikutega.
• Akakapsas (Ajuga reptans) – Väga tihe pinnakattetaim surub umbrohu kiiresti maha, rõõmustades aednikku tumeda lehestiku ja kevadiste säravsiniste õitega.
• Peekerlill (Penstemon) – Eriti just selle taime tumelehelised sordid toovad roheluse keskele mõnusat kontrasti, millele heledad õiekellukad pakuvad tagasihoidlikku ja maitsekat täiendust.
• Lursslill (Actaea) – Suursugune ja võimas hooaja lõpetaja kõrgub teiste kohal oma tumeda läikiva lehestikuga, millest tõusevad sügisel esile elegantsed helged õieküünlad.

Meie näidiskooslus poolvarjulisse peenrasse

9 vastupidavat püsikut varjulisse lillepeenrasse

Varjulistes aianurkades, kuhu otsene päike peaaegu ei ulatu, muutub peamiseks vaatamisväärsuseks taimede lehestik. Selles rahulikus keskkonnas pääsevad mõjule suured ja tekstuursed lehepinnad, eri varjundite mäng ning õhulised vormid, mis hoiavad peenra dekoratiivsena kevadest sügiseni.

• Hosta (Hosta) – See Eesti aedade vaieldamatu lemmik loob oma suurte ja lopsakate lehtedega istutusalale tugeva ja ilusa silmailu.
• Bergeenia (Bergenia) – Tõeline nelja aastaaja taim, mille suured nahkjad lehed püsivad igihaljad ja värvuvad talvekülmadega dekoratiivselt punakaks.
• Tiarella (Tiarella) – See vähenõudlik metsaalustaim moodustab pehme rohelise lehevaiba, mida ehivad kevadel õrnad ja vahused valged õietõlvikutel.
• Helmikpööris (Heuchera) – Eriti just mahagonipunaste lehtedega sordid on varjus püsivaks värviandjaks, püsides kirkana kogu kasvuperioodi vältel.
• Astilbe (Astilbe) – Niiskemat kasvukohta eelistav püsik lisab varjulisse peenrasse oma kreemvalgete või roosade kohevate õisikutega mõnusat kergust.
• Kurereha (Geranium) – Tugeva lõhnaga lehestikuga ja kompaktse kasvuga taim on üks tänuväärsemaid pinnakatjaid, mis saab hakkama ka sügavamas varjus.
• Harilik kitseenelas (Aruncus dioicus) – See võimas metsataim tõuseb teiste kohale oma kõrgete kreemvalgete sulgjate õisikutega, mõjudes peenras väga suursuguselt.
• Lursslill (Actaea) – Tume ja läikiv lehestik koos hilissügisel avanevate heleroosade õieküünaldega teeb sellest taimest varjulise ala ühe hilisema pilgupüüdja.
• Sõnajalg (nt Dryopteris) – Oma õhulise ja graatsilise vormiga toob see püsik igasse hämarasse aianurka ehedat ja rahustavat metsaalust meeleolu.

Meie näidiskooslus varjulisse peenrasse