Blogi info

Blogi peamine osa

Kevadel on õige aeg ette võtta toataimede ümberistutamine!

Kevadel, kui päevad pikenevad ja valgust rohkem, algab toataimedel tavaliselt aktiivsem kasvuperiood ja siis on sobiv aeg taimed korrastada ning vajadusel ümber istutada. Esmalt võiks kevadel alustada tolmukihi puhastamisega. Selleks võib kasutada tavalist sooja vett ja lappi, vette võib lisada ka natuke rohelist seepi. Regulaarne lehtede pesemine aitab ennetada ka taimekahjureid. Koledad lehed ja taimeosad võib eemaldada ning teostada kujunduslõikust. Ripptaimede liiga pikki harusid saab pärast tagasilõikust panna mulda või vette juurduma. Talvel pimedaga väljaveninud sukulendid (nt kalanhoed ja soomuslehikud) saab ümberistutamise asemel uuendada. Lõikehaavu võib desinfitseerida puusöetükiga või nt kaneelipulbriga. Suurematel taimedel (nt tääkliilia, draakonipuu) võib kasutada ka haavamääret, pookevaha või küünlavaha. Kindlasti peaks lõikevahendid (käärid, nuga) desinfitseerima enne ja pärast iga taime hooldust.

Kiiresti kasvavad ning noored taimed võib ümber istutada igal aastal, tavaliselt iga 2-3 aasta järel. Vanemaid ja suuremaid taimi istutatakse isegi 4-5 või rohkema aasta tagant. Mõned taimed hoitakse meelega väiksemas potis, et nad aeglasemalt kasvaksid. Õitsevaid taimi istutatakse üldiselt pärast õitsemist, kuukingasid võib istutada ka õitsemise ajal, kuid siis tuleb jälgida, et taim pärast istutamist pikalt kuivale ei jääks.

Kui taimejuured istutuspoti drenaažiavast välja kasvavad, siis võib see viidata ümberistutusvajadusele. Samas võib selle põhjuseks olla ka alustaldrikul või ümbrispoti põhjas seisev vesi. Istutusvajaduse hindamiseks tuleks taim potist välja võtta ning kui juured on tihedalt mullapalli täis kasvanud, siis oleks hea istutada. Puhmikuna kasvavaid taimi võib ka jagada ja osa taime samasse potti tagasi istutada. Kui kasvumulda pole paari-kolme aasta jooksul vahetatud, aga taim ümberistutust veel ei vaja, võib ettevaatlikult osa vana mulda eemaldada ja asendada uuega. Kui taim kiratseb, muld on silmnähtavalt tihke ja vähese orgaanilise ainega, siis võiks seda asendada või taime ümber istutada.

Kuidas valida õige muld?

Sõltuvalt taime vajadustest on kõige lihtsam valida valmis segu, lisaks on kommertslik valmissegu reeglina haiguste- ja kahjuritevaba. Spetsiaalsed toalillede mullad on valmistatud arvestades erinevate taimede vajadusi. Näiteks kaktustele, orhideedele, palmidele jt lehtdekoratiivsetele taimedele, õitsevatele toataimedele, bonsaidele, tsitrustele, sõnajalgadele on oma mullad. Enamasti sobib toataimedele vett hästi läbilaskev kergelt happeline (6.0-6.5pH) substraat, mis lisaks kvaliteetsele turbasegule sisaldab ka liiva, perliiti, komposti jm. Kiiremini kasvavad, peamiselt suurte lehtedega lehtdekoratiivsed taimed vajavad toitainerikkamat mulda, vastupidiselt aeglasemalt kasvavatele, nt kaktused ja bonsaid, mille muld peaks olema lahjem. Istutamiseks võib kasutada ka erinevate valmismuldade segu. Alati võib mullale lisada juurde perliiti, orhideesubstraadile ka puusütt.

Valik toataimede substraate:

Toataimede pottide valik

Kui on kindlaks tehtud, et taim tuleks istutada suuremasse potti, siis parim on valida number suurem pott. Tavaliselt tuleks valida 2-3cm suurem pott, kaktustele ja bonsaidele eelistada 1cm suurema läbimõõduga potti. Liiga suures potis ei jõua taim seda piisavalt kiiresti juurtega täita ning üleliigne muld kuivab liiga aeglaselt ja soodustab juuremädanikku. Poti põhjas peaks olema üks või mitu auku üleliigse kastmisvee äravoolamiseks. Sobivad nii keraamilised kui plastikpotid.

Taimedele, mis eelistavad kiiremat mulla läbikuivamist (nt kaktused) võiks valida pigem glasuurimata savipoti, sest selle pind on poorne. Samas võib teiste taimede jaoks liiga kiiresti läbi kuivada, lisaks niiskusele kaotab taim pooride kaudu ka vees lahustunud toitaineid. Lubjarikkast veest tekib savipoti pinnale valge soolakiht. Samuti suurematele taimedele, mis kipuvad ümber kukkuma, sest savipott on raskem. Sellised taimed nagu havisaba ja sulgvõhk, mida soovitatakse ümber istutada alles siis, kui vana pott on korralikult juuri täis võivad savipoti lõhki kasvada, ka plastikpotti istutades venitavad nad istutuspoti välja.

Plastikpotti istutades on võimalik täisjuurdunud taimi hiljem kergemini eemaldada potti muljudes või hoopis katki lõigates. Plastpotis püsib niiskus kauem, seega tuleks kastmisel olla ettevaatlikum, et mitte üle kasta.

Lillepoti alla võib asetada alustaldriku, või panna see ümbrispoti sisse. Arvestada tuleb, et ümbrispott omakorda takistab kiiret läbikuivamist, seega võiks jääda ümber istutuspoti 1-2cm vaba ruumi. Ümbrispotte on suures valikus ja materjalist, saab valida sisustusega sobiva. Kui ümbrispott tundub liiga sügav, siis võib põhja panna kergkruusa, kivikesi vm.

Pigem vältida otse ümbrispotti istutamist. Sellisel juhul puudub otsene kontroll mulla niiskusolude üle ja on oht ülekastmisele.

Valik toataimepotte:

Taimede istutamine

Alustuseks tuleks vanad, juba kasutuses olnud potid hoolikalt puhastada ja desinfitseerida (rohelise seebi ja kuuma vee abil). Pikalt kuivalt seisnud savipotid võiks asetada likku, vastasel juhul tõmbavad nad istutusjärgselt mullaniiskuse liiga kiirelt endasse.

Ka taimed võiks olla mõni päev varem kastetud, kuiv muld pudeneb istutamise käigus kergemalt. Kasta ei ole soovitav kaktuseid ja mitmeid tundlikumaid sukulente.

Ümberistutamiseks hea muld on toasoe ja ühtlaselt niiskunud. Tavaliselt värskelt poest ostetud toalillede mullad on parajalt niisked, vajadusel saab lisada vett. Orhideesubstraadi võib pikemaks ajaks likku panna, ning lasta tal enne istutamist taheneda.

Taim tuleks ettevaatlikult vanast potist eemaldada. Plastikpoti korral aitab kui potti õrnalt muljuda. Lahtise mulla võib eemaldada (hea abivahend on söögipulgad), juured tuleks puhastada surnud juurtest. Kui allesjäänud tervete juurte hulk on võrdlemisi väike, võiks ka lehti eemaldada, et vähendada aurustumist. Sellisel juhul võib ka juhtuda, et taim tuleks istutada samasse või isegi väiksemasse potti. Lõikekohad saab desinfitseerida puusöe, -tuha, jahvatatud kaneeli või söetableti pulbri abil. Väga tiheda juurepalli peaks kergelt lahti harutama. Mida rohkem vana mulda saab asendatud uue, värske mullaga, seda parem.

Mullapalli läbikuivamist on plastikpotis võimalik optimiseerida külgedesse aukude või lõhede tegemisega. Kui plastikust istutuspott on liiga sügav, siis võib ülemise serva madalamaks lõigata. Savipotis on hea poti põhja asetada katkiste savipottide kilde. Suurte aukude korral, millest koos kastmisveega ka muld saab välja uhutud võib samuti kasutada savipoti kilde või näiteks kohvifiltrit, majapidamispaberit, ajalehepaberit vm.

Uue poti põhja tuleks asetada kiht mulda nii, et taim sellele asetades oleks sobival kõrgusel. Istutatav taim peab jääma varasemale kasvukõrgusele; poti servast võiks jääda mõni cm ruumi, et lihtsustada kastmist. Kui saab, siis võiks mulda asetada ka poti külgedele, moodustades põhja kausi kujulise augukese. Taim asetada potti ning vähehaaval lisada tema ümber mulda, seda sõrmedega kinni vajutades. Aeg-ajalt võiks potti ka raputada ning vastu istutusaluse pinda toksida, et lahtine muld ühtlaselt jaguneks. Pärast istutamist tuleks taime korralikult toasooja veega kasta, v.a. kaktused, orhideed ja teised tundlikumad taimed. Kuna mullasegud sisaldavad tavaliselt juba väetisi, siis järgneva 2-4 nädala jooksul peale istutamist ei peaks väetama.

Valik toataimi:

Taimi, mida ümber ei istutata, eriti need, millele ka uut värsket mulda ei lisata, võib juba varem väetada.

Kui taimede ümberistutamise kohta tekib küsimusi, siis Gardesti aednikud jagavad heameelega nõu ning aitavad ka sobiva taime, mulla ja poti valikul!

Liitu Gardesti uudiskirjaga ja ole esimesena kursis kõigi uudiste ja pakkumistega

Helista tasuta infoliinile