Südasuvel on püsikute ja rooside õitsemisaeg

Roosipeenra rajamine

Kodus piisab õieilu nautimiseks ühest-kahest roosipõõsast, aga kui on ruumi, saab rajada uhke rosaariumi. Samuti võib roosipeenarasse istutada sobivaid püsililli või hoopiski hooajataimi,  kusjuures madalakasvulised nn pinnakatteroosid sobivad ideaalselt kiviktaimlasse ja suuremad põõsasroosid sobivad väga hästi vabakujulise heki rajamiseks. Eriti efektselt mõjub ühevärviliste või toon toonis koosluste loomine.

Roosi kasvukoht: kõige kaunimalt õitseb roos päiksepaistelises kasvukohas. Varjus on õisi vähem ja õite ilu kestab lühemat aega. Rooside jaoks on parim kasvumuld on see, mis on orgaaniliste ainete ja toitaineterohke. Lisaks võiks roosipeenar olla tugevate põhjatuulte eest kaitstud.

Peenra rajamise esimene etapp on soovitud asupaiga maha märkimine, püsikumbrohtude eemaldamine ning vajadusel mulla kvaliteedi tõstmine, milleks sobivad hästi erinevad roosimullad. Võimalusel võib lisada ka hästi lagunenud kompostsõnniku segu. Soovi korral võib peenra ääred peenravaiba või juuretõkkekangaga ääristada.

Lisaks võib rajada rooside jaoks tõstetud peenra või kasvatada neid hoopiski rõdupotis, taimekastis, aiavaasis. Roosil tuleks pookekoht umbes 7-10cm sügavusele istutada. Istutusaugu suurus sõltub istiku suurusest, aga see võiks olla vähemalt 40x40x40cm. Taimi istutades tuleks jälgida seda, et juured oleksid suunaga allapoole. Pärast seda tuleks auk täita mullaga ning kasta korralikult. Hilisematel aastatel on praktiline kasutada roosiväetiseid vastavalt pakendi juhendile, neid saab panna ka istustusaugu põhja.

Roosid ja nende kaaslased

Roosipeenra eesmärgiks on tõsta esile roosiõite ilu, seega on hea valida kõrvale nö taustataimed ning hoiduda silmatorkavatest ja erksavärvilistest naabritest. Populaarseimad kaaslased roosidele on näiteks lavendlid ja aed- ning metssalveid.

Kiviktaimlas sobivad pinnakatteroosid kõrvuti näiteks kukeharjade, kivirikkude, nelkide, kellukate, liivateede ja muude madalate püsikutega. Madalad roosipõõsad sobivad suuremate püsikutega, näiteks kukekannused, mesiohakad, liiliad, liatrised, käokingad, kurekellad, sõrmkübarad, monardad.

Kõrgekasvulised põõsasroosid ja pargiroosid sobivad väiksemate taimede taustataimedeks või soolotaimedeks. Suuremate põõsaste alla võib istutada varjupüsikud, milleks on hostad, kortslehed ja helmikpöörised. Roosidega sobivad kokku veel näiteks veel kipslilled, harilik iisop, liatris (eelkõige valge), naistenõgesed, iluürdid, piimalilled, kurerehad, raudrohud, õnneheinad jm kõrrelised.

Toon toonis peenart rajades on vastavalt roosiõite värvitoonile sobivad kaaslased oranž ja kollane kuldvits, soolikarohi, vägihein, piimalilled, roosad mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid. Lähtudes õievärvusest saab roniroose ja teisi roosipõõsaid kombineerida erinevate elulõngade ja kuslapuude sortidega.

Õiteilu kõrvale on head ka lehtdekoratiivsed, eelkõige hallikate ja hõbedaste lehtedega püsikud nagu villane nõianõges, stelleri puju, schmidti puju, hõbeleht, sinihall hosta, hall aruhein, karvane raudrohi. Suvelilledest vilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, mägi-kilbirohi, sinilobeelia, tsinnia, magunad, pastelsed petuuniad, neitsikummel. Sibullilledest sobivad eelkõige erinevad laugud: taevasinine lauk, hiidlauk, kuldlauk, kollane lauk.

Taustataimena suuremas grupis või äärispeenras sobivad lehtpõõsastest kuslapuud, sirelid, lodjapuud, madalamatest maranad, veigelad, enelad, kukerpuu, nõiapuu, mahoonia, pärgenelas. Lisaks okaspuudest kuused, männid, elupuud ja kadakad.

Suurima roosivalikuga leiab Baltimaade suurimast aianduskeskusest või kui kohale ei jõua, saab tutvuda valikuga ka e-poes!