Kasutatakse tomati, punapeedi, sibula, kõrvitsa, kartuli lehemädaniku, õuna- ja pirnipuu kärntõve, ebajahukaste jpt. haiguste tõrjeks. Avamaakultuuridel on soovitav mitte kasutada söödavate osade (viljade) pritsimiseks kleepaine tõttu.
itte pritsida õitsemise ajal. Viimane pritsimine 15 p. enne saagi koristamist. Ühest pakist piisab 125-150 m² kartulipealsete pritsimiseks.

KASUTAMINE JA SOOVITUSED.

Bordoolahus valmistatakse vasksulfaadist, lubjast ja veest vahekorras 1: 0,5: 100. Enamlevinud 1% lahus. 10 l lahuses: 10 liitrit vett, 100 g vasksulfaati ja 50 g lupja. Lahustada eraldi nõudes (mitte metallnõus) 100g vasksulfaati (sinine) 1l soojas vees ja teises nõus 100g kustutatud lupja 1l soojas vees. Seejärel valage vasksulfaadi lahus peene joana kustutatud lubjaga kokku, aegajalt segades, lisage 8l vett. Segamiseks ei tohi kasutada metallist lusikat.

Vedelik tuleb valmistada vahetult enne pritsimist. Pritsitakse varakevadel enne viljapuude ja marjapõõsaste pungade puhkemist (viljapuudel pungad paisunud, hõbedased, marjapõõsastel rohetavad) või sügisel pärast lehtede varisemist. Kartulil peale kartulipealsete ilmumist. Viljapuude varakevadisel pritsimisel arvestatakse pritsimislahuse kulu sõltuvalt viljapuude suurusest 2-5 l ühele puule ja kuni 1 l marjapõõsale. Oluline on, et oksad märguksid kuni tilkumiseni. Pritsitakse ka tüvesid ja võraalust maapinda. Haigusest nakatunud taimedel tuleb pritsida ka lehtede alumisi külgi. Pritsimist korratakse 7-15 päevaste vahedega kuni 3 korda. Viljapuid ja marjapõõsaid m

Hoiatus! Ärge kasutage väga tugeva kontsentratsiooniga lahust, võib kõrvetada taime.

Kasutage biotsiide ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi toote etikett ja tootekirjeldus.