Hooldamine

Veigela kasvukoht

Veigela tunneb end kõige paremini päikeselises või poolvarjulises kasvukohas, kus ta saab piisavalt valgust, et rikkalikult õitseda. Varjus jääb õitsemine tagasihoidlikuks. Muld peaks olema viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liialt kuiv või savikas pinnas neile ei sobi. Istutamisel kaeva auk umbes kaks korda suurem kui taime mullapall ning kasta taim korralikult pärast istutamist. Kasvukohta valides jäta veigelale piisavalt ruumi, et ta saaks vabalt laieneda ja oma ilusat vormi näidata.

Kasvuaegne hooldamine

Veigela on üldiselt vähenõudlik ja saab hästi ise hakkama. Regulaarset kastmist vajavad eelkõige noored taimed ning ka siis, kui suvi on pikalt kuiv. Kevadel võib taimele lisada aiataimedele mõeldud pikaajalist väetist, mis toetab nii kasvu kui ka rikkalikku õitsemist.

Talveks katmine

Enamik veigela sorte talub Eesti talve hästi, kuid noored taimed ja vähem vastupidavad sordid võivad vajada kerget talvekaitset. Sel juhul kata põõsa alune multši või kuuseokstega, et juurestik oleks kaitstud külma eest.

Veigela lõikamine

Veigela ei vaja tingimata regulaarset lõikamist, kuna kujuneb loomupäraselt kauni vormiga põõsaks. Soovi korral võib siiski teha kujunduslõikust ja eemaldada vanu või kahjustunud oksi, taim talub seda hästi. Lõikamine tuleks teha kohe pärast õitsemist, sest uued õiepungad moodustuvad suve jooksul kasvanud võrsetele. Vajadusel võib põõsast kujundada, kuid väldi liiga tugevat tagasilõikust, ära eemalda korraga rohkem kui kolmandik oksast. Kevadine tugev lõikus pärsib sama aasta õitsemist, kuna põõsas õitseb eelmise aasta võrsetel.