Hooldamine

Punase sõstra kasvukoht

Punane sõstar vajab päikest, et marjad valmiksid rikkalikult ja oleksid magusad, seega vali päikeseline või vähemalt poolpäikeseline kasvukoht. Muld võiks olla viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liiga liivane või liigniiske pinnas ei sobi. Kui aias on madalam ala, kuhu kevadel koguneb vesi, siis parem istuta kõrgemale või tee kerge kõrgpeenar.

Punase sõstra hooldamine

Sõstrapõõsas vajab kevadel ja suve alguses veidi väetamist. Selleks sobib kompost, sõnnik või spetsiaalne marjaväetis. Väetamine aitab hoida põõsa tugeva ja saagikana. Kuival suvel on kastmine oluline, eriti kui põõsas on noor või marjad hakkavad valmima. Rohimine ümber põõsa aitab vältida liigset konkurentsi vee ja toitainete pärast.

Põõsa lõikamine

Lõikamine on tähtis, et põõsas püsiks noor, saagikas ja õhuline. Lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist, tavaliselt märtsi lõpus või aprillis. Vanad ja liiga tihedalt kasvavad oksad lõigatakse välja. Hea tava on jätta igal aastal põõsale 8–12 tugevamat oksa eri vanuses. Kui mõni oks juba neljandat-viiendat aastat kasvab, võib selle välja lõigata ja lasta noorel asemele kasvada. Nii püsib põõsas pidevalt uuenev ja marjad valmivad paremini.

Kahjurid ja haigused

Punast sõstart võivad ohustada sõstra-lehevaablased, lehetäid ja mõnikord ka karusmarjamähkur. Kevadel tasub jälgida noori lehti – kui need on närbunud või lokkis, võib olla tegu lehetäidega. Vajadusel saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks rohelise seebi lahust. Haigustest esineb aeg-ajalt jahukastet või lehevarisemist, mida aitab vältida korralik õhutus ja mitte liialt lämmastikurikas väetis. Sügisel tasub korjata ära kõik maha pudenenud lehed, et haigusetekitajad ei talvituks pinnasel.