Kompostimise ABC

Kompostimine ei ole keeruline, kui põhireeglid meelde jätta. Kompostimiseks kasuta kodus ja aias tekkinud biojäätmeid. Hästi toimiv komposter on puhas ja lõhnatu, selle tingimused on jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele soodsad ning lõpptulemuseks on kohev maaparandusaine.

NII SEE ÕNNESTUB!

Komposteerumiseks on vaja piisavalt süsinikku sisaldavat kuivainet ja niisket, lämmastikku sisaldavat orgaanilist ainet. Lisaks on vajalik piisav hapnikuvarustus ning sobiv niiskus ja soojus. Temperatuuri mõjutab kompostri soojusi solatsioon. Komposteerumine algab, kui sobivaid jäätmeid on piisavalt ja nimetatud eeldused on täidetud.

KAKS KOMPOSTIMISVIISI

• Aktiivne kompostimine. Sel juhul segatakse kompostris olevat massi, õhustades ja niisutades seda pea iga nädal.
• Loodusliku komposteerumise toetamine. Sel juhul luuakse komposteerumiseks üksnes soodsad tingimused ja lastakse loodusel omasoodu toimida.

Kompostrit täidetakse kihiti, lisatakse sobivas vahekorras jämedakoelist materjali, nagu oksapuru või hakkpuitu, turbapõhist puisteainet ning kõdunevaid köögi- ja aiajäätmeid. Õhk käib kompostris ringi loomulikult. Mõlema kompostimisviisi korral on oluline kompostrit pidevalt täita.

Nii jätkub mikroorganismidel toitaineid, tänu millele need paljunevad ja hoiavad komposteerumist käigus. Kompostri jäätumine ei ole probleemiks, sest temperatuuri tõustes algab komposteerumine uuesti. Ühtlasi hukuvad levinumad haigustekitajad jäätumise käigus.

Tekst: Kekkilä