Tagasi
Marjakultuurid Must sõstar ‘Bona’ P16 80cm Eestis kasvatatud
-30%

Must sõstar ‘Bona’ on varajane ja saagikas sort, mille suured mustad marjad on magusapoolsed ja hea maitsega. Läikivmustad ümarad marjad kasvavad keskmise pikkusega tihedates kobarates ja sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Põõsas on tugeva ja laiuva kasvuga ning hea talvekindlusega. Marjad valmivad varakult ja tänu magusamale maitsele sobivad nii värskelt söömiseks kui ka mahlaks, moosiks ja hoidisteks.

Fotod on illustratiivsed, seega piltidel kujutatud taime kuju ja suurus võivad veidi erineda. Loe musta sõstra ‘Bona’ kasvatamisest „Hooldamise” alt.

Kaal
3 kg
Talvekindlus

Ei vaja katmist

Taasviljuv sort

Ei

Maksimaalne kõrgus

Keskmine: 50–150 cm

Marjade valmimisaeg

Varajane

Marjade värvus

Must

Valgusevajadus

Päikeseline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

150

Kasvulaius cm

150

Hooldamine

Punase sõstra kasvukoht

Punane sõstar vajab päikest, et marjad valmiksid rikkalikult ja oleksid magusad, seega vali päikeseline või vähemalt poolpäikeseline kasvukoht. Muld võiks olla viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liiga liivane või liigniiske pinnas ei sobi. Kui aias on madalam ala, kuhu kevadel koguneb vesi, siis parem istuta kõrgemale või tee kerge kõrgpeenar.

Punase sõstra hooldamine

Sõstrapõõsas vajab kevadel ja suve alguses veidi väetamist. Selleks sobib kompost, sõnnik või spetsiaalne marjaväetis. Väetamine aitab hoida põõsa tugeva ja saagikana. Kuival suvel on kastmine oluline, eriti kui põõsas on noor või marjad hakkavad valmima. Rohimine ümber põõsa aitab vältida liigset konkurentsi vee ja toitainete pärast.

Põõsa lõikamine

Lõikamine on tähtis, et põõsas püsiks noor, saagikas ja õhuline. Lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist, tavaliselt märtsi lõpus või aprillis. Vanad ja liiga tihedalt kasvavad oksad lõigatakse välja. Hea tava on jätta igal aastal põõsale 8–12 tugevamat oksa eri vanuses. Kui mõni oks juba neljandat-viiendat aastat kasvab, võib selle välja lõigata ja lasta noorel asemele kasvada. Nii püsib põõsas pidevalt uuenev ja marjad valmivad paremini.

Kahjurid ja haigused

Punast sõstart võivad ohustada sõstra-lehevaablased, lehetäid ja mõnikord ka karusmarjamähkur. Kevadel tasub jälgida noori lehti – kui need on närbunud või lokkis, võib olla tegu lehetäidega. Vajadusel saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks rohelise seebi lahust. Haigustest esineb aeg-ajalt jahukastet või lehevarisemist, mida aitab vältida korralik õhutus ja mitte liialt lämmastikurikas väetis. Sügisel tasub korjata ära kõik maha pudenenud lehed, et haigusetekitajad ei talvituks pinnasel.

Laotoote tarneaeg umbes 3 tööpäeva.

Seda toodet ei saa tellida pakiautomaati – taim või erimõõdus kaup

Must sõstar 'Bona' P16 80cm Eestis kasvatatud

Ribes nigrum Tootekood: K26130651
Kasvukõrgus 150 cm
Kasvulaius 150 cm
Valgusevajadus
Niiskusevajadus

9,03  12,90 

Säästad:  3,87 
Toote hinna ajalugu
Saadavus keskuses: 4tk

Must sõstar ‘Bona’ on varajane ja saagikas sort, mille suured mustad marjad on magusapoolsed ja hea maitsega. Läikivmustad ümarad marjad kasvavad keskmise pikkusega tihedates kobarates ja sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Põõsas on tugeva ja laiuva kasvuga ning hea talvekindlusega. Marjad valmivad varakult ja tänu magusamale maitsele sobivad nii värskelt söömiseks kui ka mahlaks, moosiks ja hoidisteks.

Fotod on illustratiivsed, seega piltidel kujutatud taime kuju ja suurus võivad veidi erineda. Loe musta sõstra ‘Bona’ kasvatamisest „Hooldamise” alt.

Kaal
3 kg
Talvekindlus

Ei vaja katmist

Taasviljuv sort

Ei

Maksimaalne kõrgus

Keskmine: 50–150 cm

Marjade valmimisaeg

Varajane

Marjade värvus

Must

Valgusevajadus

Päikeseline

Niiskusevajadus

Parasniiske

Kasvukõrgus cm

150

Kasvulaius cm

150

Hooldamine

Punase sõstra kasvukoht

Punane sõstar vajab päikest, et marjad valmiksid rikkalikult ja oleksid magusad, seega vali päikeseline või vähemalt poolpäikeseline kasvukoht. Muld võiks olla viljakas, parasniiske ja hästi vett läbilaskev. Liiga liivane või liigniiske pinnas ei sobi. Kui aias on madalam ala, kuhu kevadel koguneb vesi, siis parem istuta kõrgemale või tee kerge kõrgpeenar.

Punase sõstra hooldamine

Sõstrapõõsas vajab kevadel ja suve alguses veidi väetamist. Selleks sobib kompost, sõnnik või spetsiaalne marjaväetis. Väetamine aitab hoida põõsa tugeva ja saagikana. Kuival suvel on kastmine oluline, eriti kui põõsas on noor või marjad hakkavad valmima. Rohimine ümber põõsa aitab vältida liigset konkurentsi vee ja toitainete pärast.

Põõsa lõikamine

Lõikamine on tähtis, et põõsas püsiks noor, saagikas ja õhuline. Lõigatakse varakevadel enne pungade puhkemist, tavaliselt märtsi lõpus või aprillis. Vanad ja liiga tihedalt kasvavad oksad lõigatakse välja. Hea tava on jätta igal aastal põõsale 8–12 tugevamat oksa eri vanuses. Kui mõni oks juba neljandat-viiendat aastat kasvab, võib selle välja lõigata ja lasta noorel asemele kasvada. Nii püsib põõsas pidevalt uuenev ja marjad valmivad paremini.

Kahjurid ja haigused

Punast sõstart võivad ohustada sõstra-lehevaablased, lehetäid ja mõnikord ka karusmarjamähkur. Kevadel tasub jälgida noori lehti – kui need on närbunud või lokkis, võib olla tegu lehetäidega. Vajadusel saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks rohelise seebi lahust. Haigustest esineb aeg-ajalt jahukastet või lehevarisemist, mida aitab vältida korralik õhutus ja mitte liialt lämmastikurikas väetis. Sügisel tasub korjata ära kõik maha pudenenud lehed, et haigusetekitajad ei talvituks pinnasel.

Laotoote tarneaeg umbes 3 tööpäeva.

Seda toodet ei saa tellida pakiautomaati – taim või erimõõdus kaup

Sulle võib meeldida veel