Blogi peamine osa Taimede katmine talveks: 3 viga, mis teevad roosidele, hortensiatele ja elupuudele rohkem kahju kui külm Õuetaimed Eesti talvel ei tee aiataimedele enamasti liiga mitte karge pakane, vaid pidev sula ja külma vaheldumine, liigniiske pinnas ning petlik veebruari-märtsi päike. Levinud eksiarvamus on, et talvekate peab taime soojas hoidma. Tegelikult on hea katte ülesanne hoopis temperatuuri ühtlustada, varjata taime kuivatava tuule ja ereda päikese eest ning lasta samal ajal õhul vabalt liikuda. Selleks, et talvekahjustusi targalt ennetada, tasub enne tegutsemist läbi mõelda kolm põhiküsimust: kas taim üldse vajab katmist, millal on selleks õige aeg ja milline kattematerjal valida. Kolm viga, mis teevad katmisel rohkem kahju kui miinuskraadid Külmakahjustuseks peetakse sageli probleeme, mille on tegelikult põhjustanud valed töövõtted. Kõige sagedamini tehakse aias kolm viga: Taimede katmine „igaks juhuks“: talvekindlad püsikud, aedhortensiad ja pargiroosid katet ei vaja, kuna liigses soojuses ja niiskuses lähevad need kergesti hauduma. Kata üksnes tõeliselt külmaõrnu liike ja sorte. Liiga varajane katmine: liiga varajane katmine pärsib taimede karastumist (järkjärgulist kohanemist külmaga, mille käigus kuded valmistuvad talveks) ning meelitab katte alla koort ja pungi kahjustavaid närilisi. Kata alles siis, kui maapinnale on tekkinud külmakoorik ning temperatuur püsib kindlalt miinuses. Vale materjaliga katmine: kile, paks turvas ja märjad lehed takistavad õhuvahetust, jäätuvad talvel ning ajavad taime hauduma. Kasuta katmiseks üksnes hingavaid materjale, nagu kuuseoksad, talveloor või muld. Parim looduslik talvekaitse: koonusena paigaldatud kuuseoksad lasevad õhul vabalt liikuda, heidutavad närilisi ning püüavad kinni maapinda kaitsva lumekihi. Milliseid taimi on vaja talveks katta? Kõige lihtsam reegel on: ära kata midagi igaks juhuks. Pargiroosid, meil kohanenud püsikud ning aed- ja puishortensiad (H. paniculata ja H. arborescens) saavad Eesti talvega suurepäraselt ise hakkama. Kuna viimased õitsevad sama aasta võrsetel, ei riku ka pisike külmanäpistus suvist õieilu (vaata ka aed- ja puishortensiate talvitumine). Nende taimede mähkimine teeb pigem kahju, sest teki all hakkavad juurekaelad (koht, kus tüvi või varred lähevad üle juurteks) ja võrsed niiskuses lihtsalt hauduma. Päriselt vajavad külmakaitset vaid õrnemad ja haavatavamad aiataimed: Külmaõrnad roosid (tee-hübriidid, floribundid), kelle pookekoht (paksenenud koht tüve alaosas, kus sort on alusele poogitud) tuleb mullata ja võrad katta kuuseokste või looriga. Erinevad katmisviisid leiad rooside talveks katmise juhendist. Suurelehine hortensia (Hydrangea macrophylla), kelle õiepungad talvituvad eelmise aasta võrsetel: kui talv need ära võtab, jääb suvi õiteta. Loe lähemalt suurelehise hortensia kasvatamise kohta. Esimese aasta istikud ja piiripealse külmakindlusega liigid, kelle juurestik pole veel piisavalt sügav või vastupidavus meie kliimale napp. Potitaimed, mille juured külmuvad maapinnast kõrgemal kiiresti läbi. Kaeva pott maasse või vii tuulevarju ja soojusta korralikult. Maasikad, kui pakane saabub enne kaitsvat lumetekki. Paljal maal võib sula ja külma vaheldumine noored taimed ka mullast välja kergitada. Eraldi teema on igihaljad liigid nagu elupuud, rododendronid ja kanada kuused. Neid ei ohusta mitte pakane, vaid veebruari ja märtsi ere päike. Külmunud maast ei saa juured vett kätte, ent päike ja tuul panevad okkad ja lehed vett aurama ja taim sõna otseses mõttes kuivab keset talve ära. Seepärast kasta igihaljaid sügisel enne maa külmumist põhjalikult, et juurepiirkonda jääks talveks veevaru. Talvekatte asemel vajavad nad aga varjutuskangast, mis laseb õhul liikuda, kuid ei lase päikesel okkaid kuivatada. Millega taimi talveks katta ja millega mitte? Õige talvekate peab laskma õhul vabalt liikuda ja liigsel niiskusel hajuda. Taim hingab ka talvel ning eraldab niiskust, mis õhukindla katte alt välja ei pääse. Selline soe ja märg umbne ruum on hallitusseentele ideaalne kasvukoht ning taim saab talvekahjustuse asemel hoopis mädaniku või hallituse. Materjal Kas sobib Milleks ja miks Lumi Parim talvekate Kohev lumi koosneb suures osas õhust, mistõttu on see parim looduslik isolaator, mis hoiab pinnase temperatuuri ühtlasena. Maha raputa vaid sulaga tekkiv raske ja märg lumekiht, mis võib oksi murda. Kuuseoksad Sobib Püüavad lund, lasevad õhku läbi ega vaju märjaga kokku; heidutavad ka närilisi. Sobivad eriti hästi roosidele ja maasikatele. Talveloor (≥ 50 g/m²) Sobib Hingav ja vett läbilaskev sünteetiline kangas, mis kaitseb külmaõrnu põõsaid karge pakase ja kuivatava tuule eest. Varjutuskangas ja džuutriie Sobib igihaljastele 42-60% varjutusastmega kangas või kotiriie kaitseb igihaljaid veebruari- ja märtsipäikese eest, hoides ära okaste kuivamise. Aiamuld või kompost Sobib pookekoha muldamiseks Kaitseb rooside tundlikku pookekohta ja madalamaid pungasid läbikülmumise eest. Kooremultš Sobib juurte kaitsmiseks Aeglustab pinnase kiiret läbikülmumist ja pehmendab suuri temperatuurikõikumisi juurepiirkonnas. Õhuke suveloor (17-23 g/m²) Ei sobi Mõeldud vaid kevadöökülmade leevendamiseks köögiviljapeenral; talvepakase ja kuivatava tuule eest see ei kaitse. Kile Ei sobi Õhukindel materjal. Päikese käes tekib kasvuhooneefekt, kile alla koguneb kondensvesi ning taim läheb hauduma ja hallitama. Turvas ja saepuru (katteks taime peale) Ei sobi Imavad niiskust nagu käsn, külmuvad talvel monoliitseks jääkamakaks ning hoiavad kevadel taime pikalt külmas ja märjas. Märjad pehmed lehed Ei sobi Vajuvad vettides tihedaks õhuvabaks kihiks, mille all taim mädaneb. (Vaid kuivad nahkjad tammelehed peavad paremini vastu.) Täpsustus materjalide kohta: Rahvasuus nimetatakse „agrokileks“ vahel ka tavalist valget loori, kuid siinses ülevaates tähendab kile klassikalist õhukindlat plastkilet (nii musta kui ka läbipaistvat). Külmakaitseks mõeldud valge talveloor on aga hingav kangas tihedusega vähemalt 50 g/m². Näiliselt mugav, kuid meie kliimas ohtlik lahendus: õhukindlad penoplastist koonused tunduvad lihtsa lahendusena, kuid sulailmadega tekkiv umbsus ja niiskus panevad taimed väga kiiresti hauduma. Millal taimi katta ja millal kate eemaldada? Õige ajastus on sama oluline kui materjal ise. Liiga vara pandud kate meelitab taime alla niiskuse ja närilised, liiga hilja eemaldatud kate aga paneb taime kevadel hauduma. Millal katta? Külmakaitse (roosid, noored taimed): Kata alles siis, kui maapind on pealt kergelt külmunud (tekkinud on paarisentimeetrine koorik) ja ööpäevane temperatuur püsib stabiilselt paari miinuskraadi juures. Eestis juhtub see tavaliselt novembri teises pooles, sisemaal varem, rannikul ja saartel hiljem. Esimene kerge öökülm teeb taimele vaid head, karastades kudesid talveks. Igihaljad (elupuud, rododendronid, ebaküpressid): Nende tugikepid ja karkass torka maasse sügisel enne maa külmumist, sest hiljem on seda võimatu teha. Varjutuskangas ise tõmba peale hiljemalt jaanuari lõpus, enne kui ere veebruaripäike jõuab liiga teha. Materjal on küll õige, kuid ajastus vale: taime ei tohi sisse pakkida ajal, mil muru veel haljendab ja maapind pole külmunud, sest liiga varajane katmine soodustab haudumist. Mida teha talvise pika sula ajal? Jäta kate rahulikult peale, sest hingava materjali all (nagu kuuseoksad või talveloor) ei juhtu taimega reeglina midagi. Jälgi vaid, et sulalumi ei koguneks raske kihina okstele ega tekitaks taime juurekaelale seisva vee lompe. Kuidas ja millal kate eemaldada? Oota mulla sulamist: Katte võib ära võtta alles siis, kui maapind on täielikult üles sulanud ja juured suudavad taas vett imeda (tavaliselt aprillis). Tee seda järk-järgult ja pilvise ilmaga: Vali eemaldamiseks sombune või vihmane päev, et ere kevadpäike ei tekitaks värskelt avatud taimedele šokki. Hõrenda katet esmalt paari päeva jooksul (näiteks võta osa kuuseokstest vähemaks) ja alles seejärel eemalda see täielikult. Varjutuskangas eemalda samuti alles siis, kui maa on sügavalt pehme. Talvise katmise juures kehtib reegel, et vähem on sageli parem kui liiga palju. Eduka talvitumise tagavad vaid tõeliselt õrnade liikide katmine, hingavad materjalid ning õige ajastus külmunud pinnasega. Kui lased taimedel sügisel loomulikult karastuda ja eemaldad katted kevadel alles pärast maa täielikku sulamist, ärkab aed uuele hooajale tervelt ja elujõuliselt.