Hooldamine

Astelpaju kasvukoht

Astelpaju eelistab valgusküllast ja täiesti avatud päikeselist kasvukohta, sest varjulises kohas jääb taim kiratsema ja saagikus langeb. Pinnase osas sobib kõige paremini hea vee läbilaskvusega kergem liivane või kruusane muld, mis on neutraalne või nõrgalt leeliseline. Raske savimuld ja pidev liigniiskus on taimele hukatuslikud, seega kõrge põhjaveega aladel tasub istik paigutada pigem kõrgendikule. Eesti talved elab see põhjamaise vastupidavusega taim üldiselt väga hästi üle, taludes probleemideta ka karmimat pakast.

Astelpaju hoodamine

Astelpaju on suhteliselt vähenõudlik taim, mis suudab oma juurtel olevate mügarbakterite abil õhust lämmastikku siduda ega vaja rikkalikku lisaväetamist. Lõikamine piirdub eelkõige kuivanud, murdunud või haigete okste eemaldamisega, sest tugev tagasilõikus vähendab taime elujõudu ja saagikust. Põuaperioodidel vajavad eriti just noored taimed korralikku kastmist, et tagada sügava juurestiku väljaarenemine. Lisaks tuleb arvestada, et taim ajab pinna lähedalt rohkelt juurevõsusid, mida on soovitatav muruniiduki või labidaga järjepidevalt eemaldada, et istutusala liialt laiali ei kasvaks.

Astelpaju emastaim ja isastaim

Astelpaju on kahekojaline taim, mis tähendab, et marjade saamiseks peavad aias kasvama nii emas- kui ka isastaimed. Isastaim ise marju ei kanna, kuid tema õietolm on elutähtis emastaimede õite tolmeldamiseks. Tavaliselt piisab ühest isastaimest kolme kuni kaheksa emastaime tolmeldamiseks, et tagada rikkalik saak. Kuna tolmeldamine toimub eranditult tuule abil, on Eestis väga oluline istutada isastaim valitsevate lääne- või edelatuulte suunas emastaimedest ettepoole.

Mida teha, kui marju ei kanna?

Kui astelpaju marju ei kanna, on kõige levinumaks põhjuseks isastaime puudumine või selle talvine hukkumine, mistõttu jäävad emastaimed tolmeldamata. Samuti võib probleemiks olla emastaimede liiga suur kaugus isastaimest (üle 10-15 meetri) või ebasoodne istutussuund valitsevate tuulte suhtes. Mõnikord võivad Eesti heitlikud varakevadised öökülmad kahjustada varakult puhkevaid õisi, nullides sellega antud aasta saagilootuse. Kui isastaim on kindlalt olemas ja elujõuline, tasub tema õitsemise ajal tuulevaikse ilmaga oksi kergelt raputada või murda üks õitsev isastaime oks ja raputada seda emastaimede kohal.