Kuidas valida taimi nii, et aed vajaks vähem hoolt?

Aianduskeskuses taimi valides juhtub see väga kergesti: näed taime, mis parasjagu kaunilt õitseb, kujutad seda juba oma peenras ette ja otsus ongi tehtud. Koju jõudes tekib aga järgmine küsimus: kuhu see taim tegelikult istutada?

Nii jõuavadki aeda sageli taimed, mis meile küll väga meeldivad, kuid millele meie aias tegelikult sobivat kasvukohta ei ole. Just siit saavad alguse paljud hilisemad hooldusprobleemid. Valesse kasvukohta sattunud taim vajab pidevalt kastmist või kiratseb. Liiga suureks kasvavat põõsast tuleb aasta-aastalt tagasi lõigata. Liiga hõredalt istutatud peenras jääb palju vaba mullapinda, kus umbrohul on lihtne võimust võtta.

Tegelikult võib ka lopsakas, liigirikas ja õiterohke aed vajada üllatavalt vähe igapäevast hoolt. Selle eelduseks on aga see, et taimede valik ei alga küsimusest „Mis mulle meeldib?“, vaid küsimusest „Mis siia sobib?“ Soovides aeda, mille nautimiseks jääb rohkem aega kui selle hooldamiseks, tasub taimede valikul lähtuda mõnest lihtsast põhimõttest. Nii sünnib samm-sammult vähe hoolt vajav aed, kus läbimõeldud taimede valik aitab vähendada hilisemat hoolduskoormust.

1. Vali taim kasvukoha, mitte ainult välimuse järgi

Kõige olulisem põhimõte on lihtne: õige taim õigesse kohta. Enne taime valimist vaata, millised tingimused sinu aias tegelikult on. Kas koht on päikeseline, poolvarjuline või varjuline? Kas muld kuivab kiiresti või püsib see pärast vihma pikalt niiske? Kas tegemist on tuulise avatud alaga või maja ääres oleva sooja ja kaitstud kasvukohaga? Taimede valik kasvukoha järgi on üks olulisemaid samme vähese hooldusvajadusega aia planeerimisel.

Niiskust armastav taim kuivas ja päikeselises peenras vajab pidevat kastmist. Päikest vajav taim võib varjus haigestuda, välja venida, lamanduda või vähe õitseda. Vale kasvukoht tähendab peaaegu alati rohkem tööd.

Sobivas kasvukohas kasvav taim on tugevam, areneb paremini ja vajab vähem sinu sekkumist. Seetõttu tasub aianduskeskuses lisaks õitele alati vaadata ka taime kasvutingimusi. Mida paremini sobib taim sinu aias juba olemasolevate tingimustega, seda vähem pead sina hiljem tema vajadustega tegelema.

2. Arvesta taime lõpliku suurusega

Väike puu või põõsas võib potis tunduda tagasihoidlik, kuid mõne aasta pärast olla mitu meetrit lai. Taimede, eriti puittaimede, paigutamisel tuleb seetõttu arvestada nende lõpliku suurusega. Liiga tihedalt istutatud taimed hakkavad aja jooksul üksteist varjama ning võivad vajada pidevat kärpimist.

Ka vastupidine olukord tekitab lisatööd. Liiga suurte istutusvahede korral jääb taimede vahele pikaks ajaks palju paljast mulda. Vaba mullapind loob omakorda head tingimused umbrohuseemnete idanemiseks.

Hea istutusplaan vaatab kaugemale istutamise hetkest. Arvestada tasub sellega, milliseks kujuneb peenar kolme, viie või isegi kümne aasta pärast. Eesmärk ei ole mahutada peenrasse võimalikult palju taimi ega jätta nende vahele igaks juhuks suuri tühimikke. Taimedel peab olema piisavalt ruumi loomuliku kasvukuju saavutamiseks, kuid aja jooksul võiksid nad neile mõeldud pinna kenasti ära täita: püsikud umbes 2-5 aasta jooksul ja puittaimed 10-50 aasta jooksul olenevalt liigist. Hästi läbimõeldud istutusplaan ja peenra planeerimine aitavad vähendada hilisemat kärpimist, ümberistutamist ja rohimist.

3. Kata peenra pind taimedega

Vähem rohimist algab sellest, et peenrasse ei jää liiga palju tühja mullapinda. Looduses kohtab paljast mullapinda üsna harva. Vaba koha tekkides hakkavad taimed seda kiiresti täitma. Aias täidavad tühjad kohad väga sageli seemnest idanevad umbrohud, mille seeme on juba mullas olemas või mille seeme lendab kohale tuulega.

Miks mitte täita see ruum kohe taimedega, mida me ise sinna soovime? Siin tulevad appi pinnakatjad ja hea katvusega püsikud. Poolvarjulises või varjulises kasvukohas võivad sõltuvalt konkreetsetest tingimustest sobida näiteks akakapsad, epimeediumid või hostad. Päikeselisemates kasvukohtades saab kasutada näiteks naistenõgeseid, kurerehasid, pehmet kortslehte, madalaid pindakatvaid kõrrelisi ja teisi kasvukohale sobivaid püsikuid.

Aianduskeskuses taimi valides tasub seega üksikute efektsete õitsejate kõrval vaadata ka taimi, mis kataksid mullapinda. Oluline pole leida üht konkreetset „imetaime“. Oluline on põhimõte: mida paremini sinu valitud taimed mullapinna kooslusena katavad, seda vähem jääb ruumi soovimatutele taimedele.

4. Ära loo peenart ainult üksikutest taimedest

Aianduskeskuses on lihtne armuda kümnesse erinevasse taime ja võtta igaühest üks. Esialgu võib selline peenar tunduda põnev ja liigirikas, kuid aja jooksul võib sellest kujuneda istutusala, mis nõuab pidevat sekkumist.

Igal taimel on erinev kasvukiirus, kõrgus, laius ja kasvukuju. Mõni hakkab kiiresti naabrite arvelt laienema, teine jääb väikeseks ja tema ümber tekivad tühimikud. Kolmas vajab toestamist või regulaarset jagamist ning neljas võib mõne aasta pärast sootuks kaduda. Mida rohkem on peenras üksikuid, väga erineva kasvukäitumisega taimi, seda rohkem tuleb aednikul nendevahelist tasakaalu ise hoida.

Vähem hoolt vajavas istutuses tasub taimi kasutada suuremate gruppide ja kordustena. Ühe liigi või sordi mitu taime kasvavad aja jooksul kokku suuremaks ühtlaseks pinnaks. Nii sulgub taimestik kiiremini, jääb vähem mullapinda ning umbrohul on raskem vaba kasvukohta leida.

Gruppidena istutamine muudab lihtsamaks ka hoolduse. Ühesugused taimed vajavad samal ajal sarnaseid töid – neid saab korraga tagasi lõigata, jagada või korrastada. Peenras on ka lihtsam eristada soovitud taimi isekülvanud taimedest ja umbrohust.

Sama taime kordumine peenra eri osades muudab istutuse ühtlasi rahulikumaks ja terviklikumaks. Vähem hoolt vajav aed ei pea seetõttu olema liigivaene. Ka väga liigirikas aed võib vajada vähe hoolt, kui taimed on paigutatud läbimõeldud gruppidena ning erinevad liigid moodustavad omavahel toimiva koosluse, mitte juhusliku kollektsiooni. Kordustega püsikupeenar on ühtaegu tervikliku ilmega ja lihtsam hooldada.

5. Vali taimed, mis püsivad kaua ilusad

Taime valides vaatame sageli esimesena õit. Aga õitsemine võib kesta vaid paar nädalat – taim ise on peenras terve hooaja. Seetõttu tasub mõelda sellele, milline näeb taim välja ka siis, kui ta parasjagu ei õitse.

Mõni püsik vajab regulaarset toestamist, teine muutub pärast õitsemist kiiresti ilmetuks, kolmas külvab end kõikjale ja neljas vajab hea väljanägemise säilitamiseks sagedast jagamist. Vähem hoolt vajavasse aeda tasub eelistada taimi, mis säilitavad hea kasvukuju võimalikult kaua.

Eriti väärtuslikud on taimed, millel on lisaks õitele ilus lehestik, tugev kasvukuju või dekoratiivsed seemnepead. Sellised taimed annavad aiale struktuuri ja silmailu ka pärast õitsemise lõppu – mõned neist isegi talvel. Hea küsimus aianduskeskuses ei ole seega ainult „Mis värvi ta õitseb?“, vaid ka „Milline näeb see taim välja ülejäänud aasta?“ Just sellised vähe hoolt vajavad püsikud ja põõsad hoiavad aia ilusa pikema aja jooksul.

6. Vähem hoolt ei tähenda tingimata vähem taimi

Vahel arvatakse, et kõige lihtsam viis vähem hoolt vajava aia saamiseks on teha võimalikult suur muruplats ja istutada sinna mõned üksikud põõsad. Ka muru vajab aga regulaarset hoolt. Seda tuleb niita ja servi korrastada ning sõltuvalt soovitud tulemusest ka väetada, õhustada ja umbrohust vabana hoida. Kõige olulisem erinevus on aga hoolduse sagedus – niitmise juurde tuleb kogu kasvuperioodi jooksul ikka ja jälle tagasi tulla.

Hästi planeeritud püsiku- ja põõsaistutus võib pärast korralikku juurdumist vajada vähem regulaarset sekkumist kui intensiivselt hooldatav muru. Seetõttu tasub mõelda mitte sellele, kuidas saada aeda võimalikult vähe taimi, vaid sellele, milliseid töid erinevad aiaosad vajavad ja kui sageli neid tuleb teha.

Näiteks võib osa suurest murupinnast asendada puude, põõsaste, püsikute ja pinnakattetaimede rindelise istutusega. Nii täidavad erinevad taimerühmad oma ülesannet ja aed hakkab toimima terviklikuma süsteemina. Selline mitmerindeline istutus sobib hästi vähese hooldusvajadusega aia kujundamise põhimõtetega.

7. Mõtle enne ostmist, millist hoolt oled valmis pakkuma

Vähem hoolt vajav aed ei tähenda hooldusvaba aeda. Päriselt hooldusvaba aeda praktiliselt ei eksisteeri. Küsimus on hoopis selles, milliseid töid ja kui sageli sa teha soovid. Seega tasub „hooldusvaba aed“ asemel mõelda pigem hästi planeeritud, vähe hoolt vajavale aiale.

Kastmist vältida soovides tasub valida taimed, mis saavad pärast juurdumist sinu aia tavapäraste sademete ja mullastikuga hakkama. Pidevat pügamist aitab vähendada loomuliku kasvukujuga ja sobiva lõppsuurusega põõsaste valimine. Toestamist mitte soovides tasub vältida liike ja sorte, mis kipuvad sinu kasvutingimustes lamanduma.

Samuti tasub enne ostmist uurida, kas taim levib kiiresti, külvab ennast ohtralt või vajab regulaarset jagamist. Ükski neist omadustest ei tee taimest iseenesest halba taime. Küsimus on selles, kas see taim sobib sinu aeda ja sellise hoolduskoormusega, mida oled valmis pakkuma.

Taimede valik peaks seega lähtuma lisaks aia tingimustele ka sinu elustiilist. Soov veeta aias pigem aega puhates kui pidevalt tööd tehes võiks kajastuda juba taimede valikus.

8. Vähem hoolt vajav aed sünnib tervikust

Üksik „vähe hoolt vajav taim“ ei tee veel kogu aeda kergesti hooldatavaks. Kõige suurem erinevus tekib siis, kui vaatad kogu istutusala tervikuna: millised on kasvutingimused, kui suureks taimed kasvavad, kuidas nad mullapinda katavad, millal nad õitsevad ning milline on peenar enne ja pärast õitsemist.

Hästi toimivas istutuses on erineva kõrguse ja ülesandega taimed. Puud ja suuremad põõsad loovad struktuuri, väiksemad põõsad ja püsikud täidavad nendevahelise ruumi ning madalamad taimed katavad mullapinna.

Nii ei pea aednik pidevalt looduse vastu töötama, vaid saab taimede loomulikku kasvu enda kasuks kasutada. See ongi üks vähem hoolt vajava aia olulisemaid põhimõtteid: ära püüa kõike hiljem hooldusega kontrollida, vaid kujunda aed algusest peale nii, et see vajaks võimalikult vähe sekkumist.

Enne järgmise taime ostmist küsi endalt viis küsimust

Aianduskeskuses mõne eriti meeldiva taime ees seistes tasub õite kõrval vaadata ka kaugemale. Küsi endalt enne ostmist:

1. Kas minu aias on sellele taimele sobiv valgus ja mullastik?
2. Kui suureks see taim päriselt kasvab?
3. Kui palju hoolt ta vajab pärast istutamist ja hiljem?
4. Milline näeb ta välja siis, kui ta parasjagu ei õitse?
5. Millise ülesande ta minu olemasolevas istutuses täidab?

Selged vastused neile küsimustele suurendavad tõenäosust, et taim jääb sinu aeda aastateks ning seda pole hiljem vaja ümber istutada, pidevalt turgutada või sootuks välja vahetada.

Vähem hoolt vajav aed ei sünni sellest, et aias tehakse lihtsalt vähem tööd. See tuleb sellest, et juba planeerides tehakse teadlikke otsuseid. Õigesse kasvukohta valitud ja läbimõeldud kooslustena istutatud taimed saavad suure osa tööst ise ära teha. Nii kulub vähem aega rohimisele, kastmisele, ümberistutamisele ja taimede päästmisele – ning rohkem aega aia nautimisele. Vähe hoolt vajava aia rajamine algab seega sobiva kasvukoha, läbimõeldud istutusplaani ja õigete taimede valikust.

Tahad vältida vigu, mis hiljem aias palju tööd ja raha nõuavad?

Vale taimevalik on ainult üks neist otsustest, mida võib hiljem olla keeruline parandada. Paljud kulukad vead saavad tegelikult alguse juba palju varem – siis, kui aia tervik pole veel läbi mõeldud.

Olen kokku pannud tasuta kontrollnimekirja „24 viga, mida aia kujundamisel vältida“. Sealt saad üle vaadata kõige tavalisemad vead, mida oma aia planeerimisel vältida, et hiljem ei peaks tehtut ümber tegema.

Laadi tasuta juhend alla siin: www.palusaluaiad.ee/24viga