Blogi peamine osa Lillesibulate istutamine sügisel: millal, kui sügavale ja olulised nipid istutamiseks Lillesibulad Kevadel õitsevad tulbid, nartsissid, krookused ja teised talvekindlad sibullilled istutatakse sügisel. Kõiki sibulaid ei tasu aga maha panna samal nädalavahetusel ega täpselt sama sügavale. See juhend käsitleb sügisel istutatavaid kevadlilli. Daaliate, gladioolide ja begooniate kohta vaata suviste lillesibulate istutamise juhendit. Oluline teada: kui oled lillesibulad juba varakult valmis ostnud või tellinud, siis ära jäta neid kindlasti sooja tuppa, autosse ega niiskesse kilekotti. Loe siit täpsemalt, kuidas sibulaid kuni sügisese istutamiseni õigesti hoiustada. Miks eri sibulad istutatakse eri ajal? Järjekord ei ole pelgalt traditsioon ja harjumus, vaid tuleneb sibulate ehitusest ja haigusriskist. Varajased liigid kuivavad pakendis kiiresti ja vajavad pikka juurdumisaega. Lumikellukese, märtsikellukese, püvilille ja lumekupu sibulad ning mugulad kuivavad ilma tiheda kaitsekestata õhu käes kiiresti. Istuta need võimalikult vara, et tagada korralik juurdumine ja rikkalik kevadine õitsemine. Kortsus ja kuivanud lumekupu mugulaid leota enne istutamist üleöö toasoojas vees. Tulp ootab jahedat mulda haiguste tõttu. Soojas pinnases ohustavad tulpi seenhaigused ja enneaegne võrsumine, jahedas juurdub sibul aga rahulikult. Istuta alles siis, kui õhutemperatuur ja mullatemperatuur on nädala jagu alla 10 kraadi püsinud. Tavaliselt on õige aeg oktoobri keskpaigas, rannikul ja saartel veidi hiljem, sooja sügise korral aga alles novembris. Krookused, hüatsindid ja laugud jäävad eelmise kahe vahele.Nende sibulad säilivad pakendis paremini kui kiiresti kuivavad lumikellukesed, lumekupud ja püvililled, kuid neid ei tasu jätta ootama tulbi hilisemat istutusaega. Millal erinevaid lillesibulaid sügisel istutada ja kui sügavale? Siit tabelist leiad juhised lillesibulate peenrasse ja murusse istutamiseks. Pottide ja kihiliste istutuste puhul võivad sügavus, vahed ja talvine hooldus erineda. Tabelis toodud sügavus näitab istutusaugu põhja – kaeva lihtsalt etteantud sügavusega auk ja pane sibul sisse, nii saab selle peale täpselt õige paksusega mullakiht. Sibullill Ladinakeelne nimi Orienteeruv istutusaeg Eestis Istutussügavus Lumikelluke ja märtsikelluke Galanthus, Leucojum Augustis või septembri esimesel poolel 3 sibulakõrgust, ~8-10 cm Lumekupp (mugultaim) Eranthis Augustis või septembri esimesel poolel 3 sibulakõrgust, ~5-8 cm Nartsiss Narcissus Augusti lõpp kuni september 3 sibulakõrgust, ~10-15 cm; suuremad sibulad kuni 20 cm Kirju püvilill Fritillaria meleagris Augustis või septembris 3 sibulakõrgust, ~10-15 cm Harilik püvilill ehk keisrikroon Fritillaria imperialis Augustis või septembris Umbes 4 sibulakõrgust, ~25-30 cm Kobarhüatsint, silla, kirgaslill ja puškiinia Muscari, Scilla, Chionodoxa (sün. Scilla), Puschkinia September kuni oktoober 3 sibulakõrgust, ~7-10 cm Kevadel õitsev krookus Crocus September kuni oktoober 3 sibulakõrgust, ~7-10 cm Hüatsint Hyacinthus orientalis September kuni oktoober 3 sibulakõrgust, ~10-15 cm Lauk Allium September kuni oktoober 3 sibulakõrgust, väikesed sibulad ~8-10 cm, suured sibulad ~15-20 cm Tulp Tulipa Oktoober kuni november 3 sibulakõrgust, ~8-15 cm Sügisel potti istutades vali vähemalt 30 cm sügavune ja äravooluavadega külmakindel õuepott. Lopsaka tulemuse saamiseks võid sibulad laduda tihedalt või kihiti (vaata ka lillelasanje istutamisest videoõpetust). Kuna muld külmub potis kiiresti, paku taimedele talvekaitset: kaeva pott maasse, soojusta suurema anuma sees või vii kütmata varjualusesse. Kuidas õiget istutussügavust ilma mõõdulindita hinnata? Sentimeetri pealt pole vaja igat istutusauku mõõta. Pane sibul augu põhja ja hinda silmaga, kas põhjast mullapinnani mahuks kujutluses umbes kolm sama kõrget sibulat: Kui sibul on näiteks 5 cm kõrge, peaks istutusauk olema ligikaudu 15 cm sügav. Sibul ise võtab alumise kolmandiku ning tema kohale jääb umbes kahe sibula kõrguse jagu mulda (vt all olevat joonist). Sama liigi väike ja suur sibul ei vaja ühesugust auku. Suurema sibula jaoks kaeva sügavam ja väiksema jaoks madalam auk. Liiga madal istutus on suurem risk, sest muld kuivab kiiremini ja sibul on altim talvekahjustustele. Mõni sentimeeter sügavamale istutamine pole tavaliselt probleem, kuid väga sügaval võivad väikesed sibulad kehvemini tärgata ja paljuneda. Savimullas istutatakse üldjuhul veidi madalamale, liivmullas sügavamale. Kaitse lillesibulaid näriliste eest Tulbid ja krookused võivad sattuda eelkõige hiirte ja mügride toiduks. Nartsisse, lauke, püvililli ning lumi- ja märtsikellukesi süüakse nende mürgisuse või maitse tõttu harvem, kuid ka neid võidakse kaevamisel lahti lükata. Mutid sibulaid ei söö, kuid hiired ja mügrid võivad kasutada nende käike. Kui kevadel jääb osa taimi tärkamata, kontrolli enne järelduste tegemist mõnda istutuskohta. Kadunud või näritud sibulad ja käigud viitavad närilistele; pehmed või lagunenud sibulad osutavad pigem liigniiskusele, mädanikule või halva kvaliteediga istutusmaterjalile. Kui närilised on aias varem kahju teinud või istutad suure koguse väärtuslikke sibulaid, kaitse neid juba istutamisel: Kõige kindlam kaitse maa all tegutsevate hiirte ja mügride vastu on täielikult suletud tsingitud metallvõrgust korv, mille silmasuurus on kuni 13 mm. Pealt avatud plastist istutuskorv aitab sibulaid koos hoida ja hiljem üles võtta, kuid ei ole üksi kindel näriliste tõke. Pinnalt kaevavate loomade vastu võib istutusala katta mullapinna lähedale kinnitatud metallvõrguga. Võrk peab olema korralikult kinnitatud ega tohi ohustada linde või teisi loomi. Nartsisside, laukude ja püvilillede istutamine tulpide vahele võib peenra vähem ahvatlevaks muuta, kuid ei kaitse tulpe kindlalt. Püvilille lõhna peletavale toimele ei tasu lootma jääda – selle kohta puuduvad usaldusväärsed tõendid. Värskelt kaevatud muld tasanda ja kasta vajaduse korral kergelt kinni. See võib pinnalt kaevamist vähendada, kuid ei asenda füüsilist tõket. Lillesibulate istutamise tööjärjekord Kui sibulad on käes ja istutusaeg käes, käib töö alati sama järjekorra järgi. Järgnevad seitse sammu annavad sügisel istutatavate sibullillede üldise tööjärjekorra. Seejuures arvesta alati ka konkreetse liigi eripäradega. Kontrolli sibulaid. Istuta tugevad ja kõvad sibulad, mille kand on terve. Lahtine kuiv väliskest ei ole tavaliselt probleem. Kui tugeval sibulal on vaid veidi pindmist kuiva hallitust, pühi see ära ja istuta sibul ettevaatuse mõttes teistest eraldi. Pehmed, märjad, ebameeldiva lõhnaga, sügavate laikudega või kahjustatud kannaga sibulad viska ära, sest need võivad mädaneda ja haigusi levitada. Vali lillesibula liigile sobiv kasvukoht. Osa sibullilli eelistab päikeselist, osa poolvarjulist paika. Muld võib olla liigist sõltuvalt kuivem või niiskem, kuid sinna ei tohiks jääda seisvat vett, sest vettinud mullas võivad sibulad ja mugulad mädanema minna. Valmista muld ette ja kobesta pinnas. äetamine pole heas mullas kohustuslik, granuleeritud sibullillede istutusväetist kasutades sega see alati korralikult mullaga. Väetis ei tohi sibulaga vahetult kokku puutuda! Istuta õigele sügavusele! Kaeva auk, mis on ligikaudu kolm korda sibulakõrgust. Augu kaevamisel teeb elu lihtsamaks lillesibulate istutaja. Aseta sibul kand allapoole ja kasvutipp üles. Jäta sibulate vahele liigist, sibula suurusest ja soovitud tulemusest sõltuv vahe: väikeseid sibulaid võib istutada tihedamalt, suuremad ja paljunevad liigid vajavad rohkem ruumi. Täida auk kobedalt mullaga. Ära suru sibulat jõuga pinnasesse ega talla istutuskohta kõvaks. Kasta ainult siis, kui muld on istutamise ajal kuiv või sügis püsib pikalt vihmata. Niisket mulda sügisel ei ole tarvis kasta. Märgi asukoht üles. Pista peenrasse nimesilt ja pane istutatu kirja, et kevadel oleks selge pilt ees ja lihtsam uusi plaane teha. Rohkem sügisel teha polegi vaja. Sibulad juurduvad enne külmi maa sees, talvine katmine pole talvekindlatel liikidel vajalik ja järgmine samm on kevadel tärkamise jälgimine. Korduma kippuvad küsimused Istutasin sibulad ja nädal hiljem tuli lumi. Kas kõik on hukas? Ei. Talvekindlad sibullilled taluvad külma ja lund probleemideta ning juurdumine jätkub seni, kuni mullatemperatuur püsib üle nulli. Lumi on pigem kasulik, sest kaitseb mulda järsu läbikülmumise eest. Sibul ajas juba sügisel võrse välja. Mis nüüd saab? Väike hele võrseots sibula tipus on normaalne. Kui roheline ots jõuab sügisel mullapinnale, võib külm seda näpistada, kuid sibul ise elab talve enamasti üle ja õitseb kevadel, vahel lihtsalt tagasihoidlikumalt. Leidsin unustatud sibulapaki detsembris. Kas viskan ära? Kontrolli sibulad üle. Kui need on kõvad ja terved, istuta esimese sulaga maha või pane potti ja hoia jahedas keldris või kütmata verandal. Toas kevadeni hoidmine ei toimi, sest sibul vajab õitsemiseks pikka külmaperioodi. Kas sügisel istutatavaid lillesibulaid võib istutada hoopis kevadel? Ei tasu. Ilma talvise külmaperioodita jääb õitsemine kesiseks või üldse ära ning pakis kaotab sibul kevadeks niiskuse. Istutasin sibulad murusse. Millal tohib kevadel niita? Sibullillede kasvukohalt tohib niita alles siis, kui nende lehed on loomulikult kolletunud ja närbunud – tavaliselt vähemalt kuus nädalat pärast õitsemist. Täpne aeg sõltub liigist, sordist ja ilmast, seega lähtu lehtede seisundist, mitte kalendrikuust. Seni niida sibullillede kogumike ümbert. Rohelised lehed taastavad sibula toitainevarusid järgmise aasta kasvuks ja õitsemiseks.