Blogi peamine osa Miks viljapuu saaki ei kanna? Põhjalik juhend tolmlemisest ja tolmuandjatest Eesti aias ÕuetaimedViljapuud Enamik meie viljapuid vajab saagi kandmiseks teise puu õietolmu, sest nad ei suuda end ise tolmeldada. Nii juhtubki sageli, et aiapidaja istutab aeda uue viljapuu, kuid oodatud saaki ei tule või jääb see väga kesiseks. Tolmlemine jaguneb laialt kaheks: Isetolmlemine (taim on isetolmlev ehk iseviljuv): Taim suudab moodustada vilju omaenda õietolmuga, kus ühe puu õietolm viljastab sama puu õisi. Siin tasub tähele panna, et paljud iseviljuvad sordid annavad ka kõrvalsordi naabruses suurema saagi (iseviljuvuse aste ja lisaboonuse suurus sõltuvad konkreetsest sordist). Risttolmlemine (taim vajab teist samal ajal õitsevat sorti): Õietolm peab jõudma ühe sordi õielt teise (sama liigi) sordi õiele. Just siin on abiks tolmeldavad putukad, nagu kimalased, mesilased ja teised. Eestis levinud viljapuud on enamasti risttolmlejad, kuid mõned saavad hakkama ka isetolmlemisega: Viljapuu liik Tolmlemise viis Tasub teada Aed-ploomipuu Valdavalt risttolmleja Hea saak, kui aias on 2-3 sorti. Ei tolmelda alõtšat! Haraline ploomipuu ehk alõtša Valdavalt risttolmleja Hea saak, kui aias on 2-3 sorti. Ei tolmelda aed-ploomipuud! Maguskirss Eranditult risttolmleja Hea saak, kui aias on 2-3 sorti. Sortide sobivus on kõige keerulisem. Järgi sorditabelit! Üldjuhul ei tolmelda hapukirssi (erandeid on!). Hapukirss Sorditi erinev: paljud iseviljuvad, mõned vajavad tolmuandjat Saab hästi üksinda hakkama. Teine sort suurendab saaki, aga koduaias tihti ei ole vajalik. Üldjuhul ei tolmelda maguskirssi. Õunapuu Valdavalt risttolmleja Hea saak, kui aias on 2-3 sorti. Koduaedades ei ole tolmuandjad probleem, sest õunapuu on väga levinud. Pirnipuu Valdavalt risttolmleja Hea saak, kui aias on 2-3 sorti. Koduaedades ei ole tolmuandjad probleem, kuid sort ‘Pepi’ sobib tolmuandjaks paljudele sortidele. Mille järgi valida viljapuule sobivat tolmuandjat? Eduka tolmlemise tagamiseks peavad sordid õitsema täpselt samal ajal, ja vaid mõnepäevasest õitsemisaja kattumisest sageli ei piisa. Lisaks sellele peavad sordid omavahel ka geneetiliselt ühilduma. Eestis jaotatakse viljapuud õitsemise aja järgi laialt kolmeks: varajased, keskmise õitsemisajaga ja hilised õitsejad. Nii ongi loogiline, et näiteks varajane ja hiline sort ei saa üksteist tolmeldada, sest nende õitsemisajad lihtsalt ei kattu. Kui kaugel peavad tolmuandjad üksteisest olema? Maksimaalne vahemaa puude vahel sõltub tolmeldajate lennuraadiusest. Kuigi mesilased lendavad kaugele, eelistavad nad naaberpuid. Praktikas saad parima saagi siis, kui hoiad kõik vajalikud sordid oma aias ja maksimaalselt 30 meetri raadiuses. Kuldreegel ütleb, et mida lähemal, seda parem. Kas naabri aias kasvav puu sobib tolmuandjaks? Jah, see toimib hästi, kui tegemist on sama liigi ja sobiva sordiga, nad õitsevad samal ajal, jäävad maksimaalselt paarikümne meetri raadiusesse ning nende vahel ei ole tugevaid tuule- ja lennutakistusi (nt suuri hooneid). Alati on hea mõte küsida naabrilt, mis tal aias kasvab! Tolmeldajate roll õietolmu kandmisel Kuna Eestis õitsevad viljapuud sageli jahedal ajal, on meie aedade tõelised kangelased kimalased. Erinevalt meemesilasest, kes vajab lendamiseks vähemalt 16 °C sooja, teeb kimalane tööd juba 10 °C juures ning trotsib edukalt nii tuult kui ka pilvi. Et see asendamatu tolmeldamistöö saaks jahedas kevades tehtud, hoia oma koduaed mitmekesise ja tolmeldajasõbralikuna! Ploomipuude tolmlemine Ploomide puhul on kõige kriitilisem teada seda, et Eesti aedades kasvatatakse kahte eri liiki ploomipuid, mis omavahel ei tolmle: Aed-ploomipuu (Prunus domestica) – siia kuulub enamik meie klassikalisi ploomisorte (nt ‘Ave’, ‘Liisu’, ‘Victoria’). Alõtša ehk haraline ploomipuu (Prunus cerasifera) – siia kuuluvad varajased hübriidploomid (nt ‘Kubanskaja Kometa’, ‘Mara’). Mida koduaias arvestada? Kummagi liigi puhul tasub meeles pidada, et nad ei saa aias üksi kasvada. Nii aed-ploomipuud kui ka alõtšad annavad tunduvalt rikkalikuma saagi, kui aias on esindatud 2-3 sama liigi sorti – see reegel kehtib isegi iseviljuvate puude kohta. Ploomipuude tolmuandjate tabel Eesti ploomisortide tolmuandjate tabel Maguskirsside tolmlemine Maguskirsid (Prunus avium) on peaaegu eranditult risttolmlejad. Nende tolmlemine ja sortide kokkuvalimine on meie viljapuudest kõige keerukam. Eesti aedades on sageli kõige kindlamaks lahenduseks istutada mõni universaalne tolmuandjasort, nagu ‘Leningradi must’, ‘Meelika’, ‘Arthur’ või ‘Dönisseni kollane’. Mida koduaias arvestada? Koduaias võiks olla vähemalt 2-3 erinevat maguskirsisorti, mis õitsevad samal ajal. Hea kombinatsioon algajale: Sordid ‘Meelika’ + ‘Leningradi must’ + ‘Dönisseni kollane’ Sordid ‘Polli murel’ + ‘Leningradi must’ + ‘Arthur’ Maguskirsside tolmuandjate tabel Eesti maguskirsisortide tolmuandjate tabel Hapukirsside tolmlemine Erinevalt maguskirssidest on paljud hapukirsid (Prunus cerasus) iseviljuvad ning saavad saagi kandmisega suurepäraselt ka üksi hakkama. Seetõttu on hapukirss väikese koduaia jaoks väga lollikindel ja tänulik valik. Kuigi rahuldava saagi saamiseks piisab täiesti ühest puust, annab naabruses kasvav teine sort saagile alati korraliku lisaboonuse. Mida koduaias arvestada? Ühest hapukirsipuust piisab alustava koduaiapidaja vajadusteks täielikult. Kui aga vaba pinda on laiemalt, tasub saagikuse suurendamiseks istutada aeda mitu erinevat sorti. Hapukirsside tolmuandjate tabel Eesti hapukirsisortide tolmuandjate tabel Õunapuude tolmlemine Ehkki õunapuud (Malus domestica) on valdavalt risttolmlejad, on tolmlemisega seotud mured Eesti aedades väga haruldased. Kuigi kuldreegel näeb parima saagi saamiseks ette tolmeldaja olemasolu 30 meetri raadiuses, päästab õunapuude puhul olukorra nende massiline levik. Isegi kui sinu aias on vaid üks puu, leidub peaaegu alati paarikümne kuni saja meetri raadiuses (kasvõi naabriaedades või mahajäetud taludes) mõni teine õunapuu. Kuna õunapuuõied meelitavad putukaid väga hästi ligi, lendavad mesilased vajadusel ka veidi kaugemale, ja tolmlemine saab siiski edukalt tehtud. Mida oma koduaias arvestada? Koduaias piisab täiesti 2-3 eri sordi kasvatamisest, millest üks võiks olla universaalne tolmuandja. Parimad ja lollikindlamad valikud on näiteks ‘Antonovka’, ‘Valge klaar’ ja ‘Liivi sibulõun’. Pirnipuude tolmlemine Suurem osa pirnipuudest (Pyrus communis) on risttolmlejad ja vajavad saagi kandmiseks teise, samal ajal õitseva pirnisordi õietolmu. Ehkki Eesti aedades on tuntud erandiks osaliselt iseviljuv ‘Pepi’, tasub meeles pidada, et isegi tema annab teise sordi naabruses märksa rikkalikumat ja paremat saaki. Mida oma koduaias arvestada? Reeglina piisab saagi tagamiseks 2-3 eri sordi istutamisest. Eesti aedades sobib tolmuandjaks paljudele sortidele ‘Pepi’, kuna ta õitseb varakult ja kaua. Kuna pirniõied meelitavad mesilasi vähem kui teised viljapuud, peaksid sordid asuma üksteisele võimalikult lähedal, ideaalis vähemalt 20 meetri raadiuses. Mida lähemal, seda parem! Hea tolmuandja valimine on saagi suurendamise lihtsaim ja odavaim viis. Kui valid juba istutamisel õiged sordipaarid, naudid head saaki paljudeks aastateks. Kolm nõuannet, mida meeles pidada: Istuta vähemalt 2-3 sama liigi sorti. Ka iseviljuvad puud annavad teise sordi naabruses rikkalikuma saagi. Sortide valimisel jälgi õitsemise aega. Varajane ja hiline sort ei saa teineteist tolmeldada, ja vaid mõnepäevasest kattumisest sageli ei piisa. Hoia aed mitmekesisena ja tolmeldajatesõbralikuna. Eesti varakevadel teevad kõige rohkem tööd just kimalased, ja nende soodustamine aitab ka rikkalikumat saaki saada.