Vitamiinipõõsad

Sügisene istustusaed on käes ehk veel ei ole hilja välja valida mõni põnev viljapuu või marjapõõsas, mis sel aastal veel maha istutada. Enda aias kasvatatud vitamiinid on ikka kõige paremad, seega miks mitte teha proovi arooniaga või hoopiski lodjapuuga. Meie aednik Maarja tõi välja mõned vitamiinipõõsad, mis on tõeliselt kasulikud, näiteks kas Sina teadsid, millist taime kutsutakse Põhjamaa sidruniks? Uuri järele ja saa ka teada, miks see taim on kasulik.

Must aroonia (Sorbaronia mitschurinii)

Tuntud ka kui aedaroonia, marjakultuurina hakati seda taime tunnustama võrdlemisi hiljuti, esimene istandik rajati 60 aastat tagasi. Taim on kasutusel peamiselt ilupõõsana, sest kevadel on väga ilusate õite ning sügisel värviliste lehtedega. Kutsutakse ka “imemarjaks”, sest viljad sisaldavad rohkesti vitamiine, mineraalaineid ning antioksüdante.

Mõrkja maitsega vilju võib tarvitada värskelt, otse põõsalt, samas saab valmistada viljadest siirupit, mahla, kasutada magustoitudes, küpsetistes, veini valmistamisel. Parkainete tõttu muudavad suu “paksuks” ja on paljudele toorelt ebameeldivad. Maitse paraneb pärast esimesi öökülmasid. Siirupi sisse segatakse maitse parandamiseks nt kirsilehti.

Aroonia sobib ideaalselt Eestis kasvatamiseks, ta on täielikult külmakindel. Kasvukoha mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid vajab päikeselist kasvukohta ning ei talu seisvat vett.

• Aedaroonia 'Nero' C4/C6 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Aedaroonia 'Viking' C2 /Eestis kasvatatud
  19,90 €

Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)

Eestis ka looduslikult kasvav liik ja tuntud peamiselt ilupõõsana, eriti lumepall ehk sort ‘Roseum’, mis on ainult õisdekoratiivne ja vilju ei anna. Lodjapuu on põõsas, mis võib aastatega kasvada 3-4m kõrguseks.

Punased viljad valmivad augustis-septembris ja püsivad põõsal kaua. Toorelt söömiseks väga mõrud ja parkaineterikkad. Maitse paraneb kui nad on saanud külma, või läbikuumutamist, samuti kuivatamisel. Seetõttu soovitatakse saaki koristada pärast esimesi öökülmasid.

Sobib kasutamiseks mahlas, kissellis, siirupis, kompotis, hoidistes ja küpsetistes. Kuivatatud viljade jahvatamisel saadud jahu segatakse erinevate pirukate taigna sisse.

Kasvukoha suhtes leplik, taludes kergelt happelist kuni väga aluselist mulda, kasvab edukalt ka poolvarjus, kuigi eelistab päikest. Parema saagi annab huumusrikkal mullal. ‘Kievskaja Sadova’ on veidi mahedama maitsega kui teised teadaolevad sordid.

Lodjapuu oli “Aasta puu 2013”.

• Harilik lodjapuu 'Kievskaja Sadova' /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Harilik lodjapuu 'Krasnõi Korall' /Eestis kasvatatud
  19,90 €

Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica)

Kutsutakse tema sidrunhappe sisalduse tõttu ka Põhjamaa sidruniks. Samuti sisaldavad ebaküdoonia õuna meenutavad tugeva viljalihaga kollased viljad rohkesti C-vitamiini. Sordi ‘Cido’ viljad võivad olla võrdlemisi suured, kaaludes 30 kuni 100g. Ebaküdooniast valmistatakse siirupit, marmelaadi, keedist. Eriti populaarne on viilutatud viljade kihitamine suhkru või meega ning selliselt valminud siirupi kasutamine tee maitsestamiseks.

Õied on oranžid kuni telliskivipunased ning õitseb rikkalikult mais-juunis. Põõsas on madal, veidi laiuv, kõrgusega 60-100 cm. Sobib ideaalselt madalaks hekiks. Talvitudes lume alt välja paistvad oksatipud võivad saada kerget külmakahjustust, need tuleb kevadel tagasi lõigata.

Jaapani ebaküdoonia on isesteriilne, seega viljumiseks on vaja kõrvuti istutada vähemalt kaks põõsast. Selleks võivad olla erinevad sordid või sordi ‘Cido’ erinevad taimed, sest see on populatsioonisort, mis tähendab et ta on paljundatud seemnest ja kõik taimed on geneetiliselt erinevad. Kasvukohaks parim viljakas, kergelt happeline ja parasniiske ning päikeseline.

• Jaapani ebaküdoonia 'Cido' C2/C4 /Eestis kasvatatud
  19,90 €

Must leeder (Sambucus nigra)

Algselt peamiselt ilupõõsana kasvatatud liik, looduslikult esineb Saaremaal ja Lääne-Eestis. Dekoratiivtaimena kasvatatud sordid on külmakindlamad ja neid leidub erinevates parkides ja aedades üle Eesti. Põõsas on kõrgekasvuline, tavaliselt 4-6m, aastane kasv võib olla juba kuni 3m.

Õied on valged kuni kollakasvalged ja koondunud suurtesse õisikutesse. Tugevalt aromaatsed. Kasutatakse tee, siirupi, veini, siidri, mahla valmistamisel, samuti kuivatatult jahvatades taigna sisse segamiseks. Ei sobi toorelt tarbimiseks, sest sisaldavad sinihapet, mis kuivatamisel või kuumutamisel laguneb.

Viljad on mustad, punase mahlaga marjad. Valmivad sügisel. Toorelt punased. Valminud viljad ei ole mürgised, aga toored marjad võivad tekitada kõhulahtisust ja mürgitust. Valminud marjad on happevaesed, magusa lääge maitsega. Kasutatakse segus teiste puuviljade ja marjadega kompottide, mahlade, keediste, veini jm valmistamisel.

Kasvab edukalt nii kuivas kui niiskes viljakas mullas ning eelistab pigem päikeselist paika. Karmimatel talvedel võib kuni lumepiirini külmuda, seega soovituslikum lõunapoolne tuulte eest kaitstud kasvukoht. Õitseb juuni lõpus, viljad valmivad hilissügisel – septembri lõpus, oktoobris.

Sort ‘Sampo’ on meie tingimustes kõige varajasema valmimisega, kasutatakse nii õisi kui marju. Sordi ‘Haidegg 17’ marjad on kõige suuremad ja ta on saagikam kui teised sordid. ‘Haschberg’ ja ‘Riese Aus Vossloch’ on saagikad ja aromaatsed, nende marjadest valmistatud mahl on tugevalt värvunud. Sordil ‘Kalsnava’ kasutatakse pigem õisi kui marju. Ta on hea talvekindlusega ja teistest hilisema õitsemisega.

• Must leeder 'Haidegg 17' C9,5 /Eestis kasvatatud
  16,90 €
• Must leeder 'Haschberg' C2/C4 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Must leeder 'Kalsnava' P30 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Must leeder 'Riesen Aus Vossloch' /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Must leeder 'Sampo' P28 /Eestis kasvatatud
  19,90 €

Söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var edulis)

Sinise kuslapuu alamvorm, vilju kutsutakse nende kõrge antioksüdantide, antotsüaanide polüfenoolide ja askorbiinhappe (C-vitamiin) sisalduse tõttu “supermarjadeks”. Üks varasema valmimisajaga marju, saaki saab juba juunis, enne maasikate valmimist. Väga sooja kevade korral võivad esimesed marjad valmida ka juba mai lõpus.

Põõsas on pikaealine ning võib aastate jooksul kasvada paarimeetriseks, jäädes pigem 1-1,5m piiridesse. Noorena sobib dekoratiivtaimeks, ta õitseb varakevadel, kui midagi muud ei õitse, ning talub probleemideta kuni 10 külmakraadi. Väga vanad põõsad on suured, tihedad ja laiuvate okstega ning pole enam nii ilusa väljanägemisega. Kuslapuu sobib hästi hekina kasvatamiseks.

Söödava kuslapuu marjad on kõige paremad värskelt, aga sobivad ka sügavkülmutamiseks, kuivatamiseks, toormoosi, keediste ja jookide sh vein ja liköör, siirup, mahl valmistamiseks, jogurti ja kohupiimakreemi maitsestamiseks, küpsetiste sisse. Toiduainetööstuses toiduvärvina, samuti värvivad söömisel käsi ja suud sarnaselt mustikatele. Loodusliku sinise kuslapuu marjad on üldiselt mõru maitsega.

Kasvutingimuste suhtes leplik, kasvab edukalt nii huumusrikkas aiamullas kui ka toitainetevaesel liivmullal. Pole üldiselt põuakartlik, pigem võib negatiivselt mõjuda liigniiskus. Päikese käes on marjad magusamad ja suuremad, aga annab head saaki ka poolvarjus.

Sinine kuslapuu kasvab meil looduslikult Lääne- ja Kesk-Eestis pigem lubjarikastel puisniitudel ja isegi soodes. Kultuurtaimena sobib söödav kuslapuu kasvatamiseks mahepõllumajanduses, sest ei vaja erihooldust ning tal pole eriti kahjureid. Kuslapuu on väga hea talvekindlusega.

Kuslapuu on väga kehv isetolmleja, seega parema saagi saamiseks soovituslik istutada kõrvuti kaks või enam erinevat sorti.

Kuslapuu oli “Aasta puu 2016”.

• Söödav kuslapuu 'Aurora' P26 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Söödav kuslapuu 'Indigo Gem' C4/C6 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Söödav kuslapuu 'Jugana' C4/C6 /Eestis kasvatatud
  19,90 €
• Söödav kuslapuu 'Boreal Blizzard' /Eestis kasvatatud
  19,90 €

Seega tule meile aeda veetma!