Hooldamine

Kõrskalmus kasvukoht

Kõrskalmus on niiskuslembene taim, mis eelistab pidevalt niiskeid kuni märgi kasvukohti ega talu mulla kuivamist. Eesti aias sobib see kõige paremini tiigi või veesilma kaldale, oja äärde ja niiskesse peenrasse ning talub madalat vett kuni umbes kümne sentimeetri sügavuseni. Kasvukoht võib olla nii päikeseline kui ka poolvarjuline, kuid kuldkollane lehemuster tuleb eredamalt esile valgemas kohas. Kuna taim on Eesti oludes talvekindluse piiril, vali pigem soe ja tuule eest kaitstud koht.

Kõrskalmus hooldamine

Kõrskalmuse peamine hooldusvajadus on niiskuse tagamine, sest taim ei tohi kunagi täiesti kuivaks jääda. Peenras kasvades kasta seda põuaperioodil regulaarselt, tiigi ääres või madalas vees hoolitseb niiskuse eest vesi ise. Taim on muidu vähenõudlik, levib aeglaselt risoomide abil ja seda võib kevadel jagada, kui kõrremätas on suureks kasvanud. Tugevat väetamist see ei vaja, piisab kevadisest kobestamisest ja vajaduse korral õhukesest kompostikihist.

Kõrskalmus lõikamine

Kõrskalmus jääb talveks pooleldi haljaks, mistõttu seda ei lõigata sügisel madalaks. Kevadel, kui suurem külm on möödas, eemalda kuivanud ja pruunistunud lehed, kammides kõrremätast sõrmedega läbi või lõigates ära üksnes kahjustatud lehestiku. Säilita võimalikult palju rohelist lehestikku, sest see toidab taime ja aitab tal pärast talve kiiremini taastuda. Liigset lõikamist väldi, sest taim kasvab aeglaselt ega taastu jõuliselt.

Kõrskalmus talvitamine

Kõrskalmus on Eesti tingimustes talvekindluse piiril, sest see talub usaldusväärselt külma umbes kuni -29 külmakraadini, meie talved võivad aga kohati külmemad olla. Kõige kindlam on hoida taime kaitstud ja soojas kohas ning katta juurekael sügisel multši või lehtedega. Tiigis kasvav taim talvitub paremini, kui risoom jääb jääpiirist sügavamale ja püsib niiskena, sest nii läbikülmumine kui ka kuivus on talle ohtlikud. Potis kasvatatud taime võib talveks tuua külma, kuid külmavabasse ruumi ning hoida mulda kergelt niiske.