Hooldamine

Hariliku kukesaba kasvukoht

Harilik kukesaba kasvab kõige paremini päikeselises ja niiskes kasvukohas, näiteks tiigi ääres, madalas vees või niiskel peenramaal. Ta talub lühiajalist põuda, kuid pikk kuivus vähendab õitsemist ja kasvujõudu, seega hoia muld ühtlaselt niiske. Poolvarjus ta kasvab, kuid õitseb tagasihoidlikumalt ja varred kipuvad venima. Muld võib olla tavaline kuni raskem aiamuld, mis hoiab niiskust.

Hariliku kukesaba hooldamine

Harilik kukesaba on niiskes kasvukohas vähenõudlik ja pikaealine püsik. Kastmist vajab ta peamiselt kuival ajal ja kergemal mullal, kus niiskus kiiresti kaob. Väetamine on tavaliselt tarbetu, sest liiga toitainerikas muld ajab taime lopsakalt lehte ja varred võivad lamanduda. Taim külvab end kergesti ise, mistõttu tasub närbunud õisikud enne seemnete valmimist eemaldada, kui sa ei soovi tema levikut.

Hariliku kukesaba lõikamine

Harilik kukesaba õitseb suve teisest poolest sügiseni ja pärast õitsemist tasub närbunud õisikud maha lõigata, et piirata isekülvi. Sügisel või kevadel lõika kuivanud varred maapinna lähedalt maha ning kevadine tagasilõikamine on soodsam, sest talvised varred pakuvad putukatele varju ja koguvad lund. Kui taim on kesksuvel kasvanud liiga kõrgeks, aitab varte kergem tagasilõikamine hoida kompaktsemat kuju. Lõikamist talub harilik kukesaba hästi ja ajab kiiresti uut kasvu.

Mida teha, kui harilik kukesaba ei õitse

Harilik kukesaba õitseb kõige rikkalikumalt päikeses, seega liiga varjulises kohas võib õisi jääda väheks ja varred venivad. Liiga kuiv kasvukoht pärsib samuti õitsemist, mistõttu hoia muld niiske. Liigne lämmastikuväetis soodustab lehekasvu õite arvelt, seega väeta väga tagasihoidlikult või jäta väetamata. Noor taim võib esimesel aastal õitseda tagasihoidlikult ja jõuab täisjõusse alles paari aastaga.