Hooldamine

Kasvukoht ja hooldamine

Selle segu nartsissid ja hüatsindid kasvavad hästi päikeses ja poolvarjus ning eelistavad hästi vett läbilaskvat mulda. Mõlemad on Eesti tingimustes talvekindlad, kuid erineva iseloomuga, sest nartsissid on püsivad ja naasevad aastast aastasse, hüatsindi õisik aga muutub aastatega väiksemaks ja hõredamaks. Pärast õitsemist eemaldatakse närtsinud õied, lehed aga jäetakse alles, kuni need loomulikult ära kolletuvad ja koguvad sibulasse toitaineid. Hüatsinte tasub aeg-ajalt uute sibulatega täiendada, nartsissid võivad samasse kohta jääda aastateks.

Istutamine

Sibulad istutatakse sügisel, septembris või oktoobris, tipp ülespoole. Nartsisisibulad pannakse umbes 15 cm sügavusele ja hüatsindisibulad umbes 10 kuni 15 cm sügavusele, üksteisest umbes 10 kuni 15 cm kaugusele. Hüatsindisibula käsitsemisel tasub kanda kindaid, sest see võib tundlikul nahal tekitada sügelust. Pärast istutamist vajutatakse muld kinni ja kastetakse põhjalikult.

Mida teha, kui taim ei õitse

Kui nartsiss ajab ainult lehti või hüatsindi õisik jääb väikeseks, on sagedaseim põhjus liiga tihe pesa või sibula vananemine. Õitsemist takistab ka lehtede liiga varane eemaldamine ja liiga madal istutus. Aitab jätta lehed pärast õitsemist kolletumiseni alles, istutada sibulad piisavalt sügavale ning liiga tihedad nartsissipesad üles võtta ja jagada. Vanad hüatsindisibulad tasub aja jooksul uutega asendada.

Kuidas kombineerida segu teiste aialilledega

Hüatsint õitseb kevade esimeses pooles ja lõhnav poeedinartsiss veidi hiljem, nii et kooslus pikendab õitsemist. Valge ja punane paistavad hästi rohelise lehestiku vastu ning sobivad teiste kevadõitsejate, näiteks tulpide ja krookuste kõrvale. Tärkavad püsikud katavad hiljem sibullillede kolletuvad lehed. Rühmadena istutatuna mõjub segu ühtlasema pildina kui üksikult hajutatult.