Hooldamine

Lumikellukeste kasvukoht ja hooldamine

Lumikellukesed eelistavad poolvarju ja niisket, kuid hästi vett läbilaskvat huumusrikast mulda. Kõige paremini kasvavad nad lehtpuude ja põõsaste all, kus varakevadel on valgust ja suvel varju. Nad on püsivad, jäävad samasse kohta kasvama ja moodustavad ajapikku tihedaid laike. Pärast õitsemist jäetakse lehed alles, kuni need loomulikult ära kolletuvad, ning liiga tihedaks kasvanud pesa võib pärast õitsemist veel rohelisena üles võtta ja jagada.

Lumikellukeste istutamine

Kuivad sibulad istutatakse sügisel niipea kui võimalik, sest lumikellukese sibul ei tohi ära kuivada. Sibulad pannakse mulda tipp ülespoole, umbes 5 kuni 8 cm sügavusele ja üksteisest sama kaugele. Kuivadest sibulatest kasvavad lumikellukesed juurduvad aeglaselt ja võivad esimesel kevadel õitseda tagasihoidlikult. Teisest aastast alates õitsevad nad rikkalikumalt ja moodustavad tihedamaid laike.

Mida teha, kui lumikelluke ei õitse

Kui lumikelluke ei õitse, on sagedaseim põhjus liiga kuivaks jäänud sibul või istutuse aeglane juurdumine, mis on kuivadest sibulatest kasvatades tavaline. Õitsemist takistab ka liiga sügav vari ja suvine põud, sest lumikelluke vajab kasvuajal ühtlast niiskust. Kui pesa on liiga tihe, tasub see pärast õitsemist rohelisena üles võtta ja hõredamalt tagasi istutada. Enamasti läheb õitsemine teisel ja kolmandal aastal juba paremaks.

Kuidas kombineerida lumikellukesi teiste aialilledega

Lumikellukesed sobivad hästi teiste varakevadõitsejate, näiteks krookuste, aakonite ja varajaste nartsissidega. Nad sobivad eriti hästi lehtpuude ja põõsaste alla ning muru sisse, kus nad õitsevad enne lehtede puhkemist. Madalamate püsikute, näiteks lumeroosi vahele istutatuna katavad hiljem tärkavad lehed lumikellukese taanduva lehestiku. Suuremate laikudena istutatuna mõjuvad nad valge õitevaibana kõige paremini.