Blogi peamine osa Sügisene istutamine: kui kaua on veel aega ja millal on lootusetult hilja? Õuetaimed Sügisene istutusaeg kestab tegelikult palju kauem, kui sageli arvatakse. Esimene öökülm ega kalendrikuupäev ei tähenda veel istutushooaja lõppu. Määravaks on hoopis muld: seni, kuni see püsib piisavalt soe, suudavad taimed edukalt juurduda. Küll aga tasub silmas pidada, et kõikide taimede puhul ei ole see aeg päris ühepikkune. Kui kaua saab sügisel taimi oma aeda istutada? Lehtpuid ja -põõsaid võib istutada suisa hilissügiseni, kuid okaspuud, muud igihaljad taimed ja püsikud võiksid mulda jõuda kuu või poolteist varem. Erinevus tuleneb sellest, et igihaljad taimed aurustavad okaste ja lehtede kaudu vett kogu talve vältel. Kui taim pole enne külmade saabumist korralikult juurdunud, ei suuda ta veekadu korvata ning kevadeks on okkad pruunid. Seetõttu tuleks sügisel istutatud igihaljaid taimi kuival ajal kord nädalas kasta ja seda kuni maa külmumiseni. Samuti tasub neid esimesel talvel päikese eest varjutada, alates veebruarist kuni maapinna sulamiseni. Raagus lehtpuud kaotavad talvel oluliselt vähem vett, mistõttu pole neil juurdumisega nii tuline kiire. Püsililledega on aga teine lugu. Kuna nende juurestik on väike ja asub maapinna lähedal, peavad nad jõudma enne püsivaid külmi mullaga korralikult haakuda. Vastasel juhul kergitab maa vahelduv külmumine ja sulamine taime mullast välja ning paljaks jäänud juured lihtsalt kuivavad talve jooksul ära. Taimerühm Parim aeg Hilisem istutamine Okaspuud ja muud igihaljad, sh rododendronid Augusti lõpp kuni septembri keskpaik Potiistiku võib sobivate olude korral istutada ka oktoobri alguses. Lehtpuude ja -põõsaste potiistikud September-oktoober Juurdumiseks on soodsam, kui muld on juurte sügavusel üle umbes +5 °C. Talvekindlaid puhkeseisundis lehtpuid ja -põõsaid võib istutada ka jahedamasse mulda, kui see pole külmunud ega vettinud. Paljasjuursed lehtpuud ja -põõsad Puhkeajal pärast lehtede langemist, enamasti oktoobris Paljasjuursed heitlehised hekitaimed Puhkeajal pärast lehtede langemist, enamasti oktoobris Püsikud Augusti lõpp ja september Lõpeta istutamine eelistatult septembris. Talvekindlaid potiistikuid võib sobivate olude korral istutada ka oktoobri alguses. Pane tähele, et need orientiirid kehtivad peamiselt sisemaal. Rannikul ja saartel on kliima pehmem ning istutusaega jagub pisut kauemaks (sellest lähemalt allpool). Siiski on taimi, mille puhul on kevadine istutamine märksa kindlam valik. Näiteks luuviljalised (kirsid ja ploomid), budleiad, elulõngad ja külmaõrnemad roosid. Kevadel mulda saades on neil terve suvi aega juurduda, et minna talvele vastu tugeva ja elujõulisena. Sama reegel kehtib hilissügisel õitsevate püsikute ja suurte ilukõrreliste kohta. Seevastu kevadel ja varasuvel õitsevaid püsikuid, nagu pojenge, on kõige õigem istutada ja jagada just augusti lõpus või septembris. Omaette tähelepanu nõuab aias olev muld. Kui sul on raske savimuld või liigniiske maa, tasub püsikute ja väiksemate potitaimede istutamine jätta pigem kevadesse. Just sellises pinnases on oht kõige suurem, et külm kergitab nõrgalt juurdunud taimed talvega maa seest välja. Kuna hilja istutatud taim peab esimese talve üle elama veel üsna nõrga juurestikuga, tasub hoolikalt läbi mõelda, mida istutada sügisel. Eelista alati neid liike, mille talvekindlus on sinu kodukandis garanteeritud (info selle kohta leiad iga taime tootelehelt). Erandiks on loomulikult sibullilled, sest nemad on hoopis omaette maailm. Selliste lillesibulate istutamine sügisel nõuab omaette nippe, alates õigest ajastust kuni täpse istutussügavuseni. Kuidas aru saada, et sügisene istutusaeg hakkab läbi saama? Istutamisel seab piirid kaks asja: kas taim jõuab veel juurduda ja kas maapind on üldse veel kaevatav. 1. Mullatemperatuur näitab, kas taim jõuab juurduda: Uued juured kasvavad vaid seni, kuni muld on soojem kui +5 °C. Sellest jahedamas pinnases juurekasv lihtsalt peatub, isegi kui labidas läheb maasse sama kergelt kui suvel. Rusikareegel juurdumiseks: Okaspuudele, teistele igihaljastele, püsikutele ja jagatud taimedele jäta pärast istutamist 5-6 nädalat aega, mil muld on soojem kui +5 °C. Nende juured peavad enne talve kindlasti tööle hakkama. Lehtpuudele ja -põõsastele piisab 3-4 nädalast, kuid raagus taim annab andeks ka hilisema istutuse. Talvel vajab ta vett minimaalselt ning jätkab juurdumist rahulikult kevadel. Mida väiksem pott ja madalam juurestik, seda varem tasub istutamisega ühele poole saada. Kuidas temperatuuri kõige paremini mõõta? Kõige kindlama pildi annab mullatermomeeter. Lükka see 15-20 cm sügavusele, sinna, kuhu jäävad istiku juured ja vaata näitu paar päeva järjest samal kellaajal. Kuna sügisel on pinnalähedane muld sügavamast kihist jahedam, võid madalalt mõõtes hooaja asjata liiga vara lõppenuks kuulutada. Kui termomeetrit pole käepärast, jälgi ööpäevast keskmist õhutemperatuuri. Kui see jääb nädala jooksul järjest alla +5 °C ja soojemat ilma pole loota, jahtub peagi ka muld juurte sügavusel nii palju, et uued juured enam ei kasva. Siis on okaspuude ja püsikutega hiljaks jäädud ning potis lehtpuudega on käes absoluutselt viimane aeg. 2. Kaevamine näitab, kas üldse enam istutada saab: Kui sa ei saa enam kaevata auku, kuhu taime juurepall korralikult ära mahuks, on istutamiseks paratamatult hilja. Õhuke külmunud koorik maapinnal ei ole veel takistuseks, sest sellest saab labidaga hõlpsalt läbi lüüa. Määravaks on hoopis see, mis toimub labidalehe sügavusel. Kui ööpäevane keskmine temperatuur püsib paari kraadi juures ja ilmateade lubab püsivaid miinuseid, hakkab maa sügavamalt külmuma. Sellest hetkest on istutusaega jäänud loetud päevad, mitte enam nädalad. Millal see sinu kodukandis tavaliselt juhtub? Ühte ja kindlat kuupäeva on kogu Eesti kohta võimatu paika panna. Talv astub esimesena sisse Kesk- ja Ida-Eesti sisemaal, samas kui rannikul ja eriti saartel võib muld püsida sula isegi kuni poolteist kuud kauem. Piirkond Juurdumine lõpeb (õhk püsivalt alla +5 °C) Maa külmub (õhk püsivalt alla 0 °C) Kesk- ja Ida-Eesti sisemaa (Jõgeva, Väike-Maarja, Türi, Jõhvi) 17.-22. oktoober 18.-25. november Lõuna-Eesti (Tartu, Viljandi, Valga, Võru) 23.-24. oktoober 25.-28. november Põhjarannik (Tallinn, Kunda) 26. oktoober 5.-8. detsember Läänerannik (Pärnu, Virtsu) 29. oktoober – 4. november 8.-17. detsember Saared (Kärdla, Kuressaare, Vilsandi) 31. oktoober – 10. november 19. detsember – 8. jaanuar Need andmed tuginevad aastate 1965-2013 keskmistele näitajatele. Sõltuvalt aastast võivad need kuupäevad küll mitu nädalat siia-sinna nihkuda, kuid viimastel aastakümnetel on talved lasknud end pigem kauem oodata. Mida teha, kui jäid istutamisega hiljaks? Vägisi istutamine ei anna head tulemust. Külmunud maasse kiiruga surutud taim talvitub kordades halvemini kui see, mis on talveks korralikult varjule pandud ja istutatakse oma lõplikule kohale alles kevadel. Maa on veel kaevatav, aga taim ei jõua juurduda (tugevad külmad on tulemas): Potis kasvavad taimed: Kuigi uusi juuri taim kasvatada ei jõua, tasub ta ikkagi maasse panna – juuri ei kaitse pakase eest juurdumine, vaid ümbritsev muld. Kui tead taime lõplikku asukohta, istuta ta kohe sinna, kasta korralikult läbi ning kata ümbrus koorepuru või puulehtedega. Kui püsikoht on aga veel lahtine või peenar rajamata, kaeva taim koos potiga mõnda varjulisse kohta servani maasse, kata ümbrus samamoodi ja istuta kevadel õigesse kohta. Püsikute ja väikeste potitaimede puhul laota paksem kiht lehti või kuuseoksi peale alles siis, kui maa on esimest korda läbi külmunud. Kate hoiab maapinna ühtlaselt jahedana ja takistab külmakergitusi. Kevadel tasub taimed kriitilise pilguga üle vaadata ja üles kerkinud isendid tagasi mulda vajutada. Paljasjuursed puud ja põõsad: Nende juured ei tohi talvel mingil juhul õhu kätte jääda, seega tuleb taimed ajutiselt mulda kaevata. Tee selleks labidasügavune kraav ja aseta taim sinna viltu (umbes poolenisti pikali). Kata juured ja tüve alaosa mullaga, puistates seda hoolikalt juurte vahele, et ei jääks tühimikke. Lõpuks suru pinnas jalaga kergelt kinni. Viltune asend on oluline selleks, et tuul taime lahti ei kõigutaks. Kui aias kipub liikuma jäneseid või hiiri, viska kaitseks peale ka kuuseoksi. Kevadel, kohe kui maa on sulanud, istuta taim oma õigesse asukohta. Maa on juba täielikult läbi külmunud: Selles faasis ei ole enam eesmärgiks taime juurdumine, vaid puhtalt see, et ta kevadeni elus püsiks. Potis kasvavad taimed: Kui potimuld pole veel läbi külmunud, kasta see korralikult läbi, sest niiske muld jahtub aeglasemalt. Tõsta potid tihedalt üksteise kõrvale tuulevaiksesse kohta (näiteks maja põhja- või idaseina äärde), kuhu talvine päike peale ei paista. Täida pottide vahed puulehtede või koorepuruga, kuid jälgi, et pottide põhjaaugud jääksid hingama. Püsikuid tasub soojustada eriti hoolega, kuna nende juured on õrnemad. Okaspuid ja teisi igihaljaid taimi kaitse talvelõpu ereda päikese eest varjutuskanga või õhuliselt paigaldatud kotiriidega (tavaline katteloor varjutamiseks ei sobi!). Kui pott on juba läbi külmunud, ära heida meelt vaid tõsta taim lihtsalt kohe varju, sest talvekindel istik elab selle sageli edukalt üle. Paljasjuursed taimed: Nende talvitumiseks sobib kelder või muu jahe ruum, kuhu miinuskraadid ei ulatu. Pane taim ämbrisse või kasti ning kata juured niiske turba, liiva või mullaga, et vältida nende kuivamist. Kontrolli talve jooksul paari korra tagant, et kate püsiks kergelt niiske, ning istuta taim õue kohe, kui maa kevadel sulab. Sõltumata sellest, kas panid taime ootele õue varjulisse nurka või tõid jahedasse siseruumi, on eduka talvitumise tagamiseks veel paar olulist asja, mida silmas pidada. Kaks kuldreeglit talvitumisel: Ära too talvekindlat õuetaime sooja tuppa. Soojas ruumis katkeb taime loomulik puhkeperiood ja pungad võivad keset talve puhkeda. Kui viid sellise taime hiljem uuesti külma kätte, saavad värsked õrnad võrsed tugevalt kahjustada. Ära pane igihaljast taime pimedasse. Okaspuud ja rododendronid vajavad ka talvel valgust. Pime kelder või aknata garaaž neile kohe kindlasti ei sobi, küll aga on heaks lahenduseks jahe ja valgusküllane veranda. Kotti või pimedasse ruumi tohib talvituma panna ainult selliseid taimi, mis on oma lehed juba langetanud. Kokkuvõttes tasub meeles pidada, et istutushooaja pikkus sõltub alati konkreetsest aastast ja mulla soojusest. Kui talv jõuabki ootamatult ette ja labidas enam maasse ei lähe, pole põhjust meelt heita, sest õigesti varju pandud taim elab külma aja edukalt üle. Nii saad rahuliku südamega kevadet oodata ja istutamise siis uue hooga ette võtta.