Blogi peamine osa Sügisene istutamine: kui kaua on veel aega ja millal on lootusetult hilja? Õuetaimed Sügisel saab istutada kauem, kui paljud arvavad. Esimene öökülm ei tähenda veel, et peaks lõpetama. Kalendrikuupäev ütleb veel vähem. Otsustab muld: kuni see on piisavalt soe, kasvavad uued juured edasi. Kõigil taimedel ei ole siiski sama palju aega. Kui kaua saab sügisel taimi oma aeda istutada? Lehtpuid ja -põõsaid saab istutada hilissügiseni. Okaspuude, teiste igihaljaste ja püsikutega tasub olla valmis kuu või poolteist varem. Vahe tuleb sellest, et igihaljas taim aurustab okaste ja lehtede kaudu vett terve talve. Kui taim pole enne külma korralikult juurdunud, ei jõua ta kadu korvata ja kevadel on okkad pruunid. Seepärast kasta sügisel istutatud igihaljaid kuival ajal kord nädalas kuni maa külmumiseni ja varjuta neid esimesel talvel veebruarist kuni maa sulamiseni. Raagus lehtpuu kaotab talvel vett palju vähem, nii et tal on juurdumisega vähem kiire. Püsikutel on mure teine. Nende juurestik on väike ja jääb mulla pinna lähedale. Kui juured ei jõua enne külma mullaga kokku kasvada, kergitab vahelduv külmumine ja sulamine taime mullast välja ja paljaks jäänud juured kuivavad talve jooksul ära. Taimerühm Parim aeg Hilisem istutamine Okaspuud ja muud igihaljad, sh rododendronid Augusti lõpp kuni septembri keskpaik Potiistiku võib sobivate olude korral istutada ka oktoobri alguses. Lehtpuude ja -põõsaste potiistikud September-oktoober Juurdumiseks on soodsam, kui muld on juurte sügavusel üle umbes +5 °C. Talvekindlaid puhkeseisundis lehtpuid ja -põõsaid võib istutada ka jahedamasse mulda, kui see pole külmunud ega vettinud. Paljasjuursed lehtpuud ja -põõsad Puhkeajal pärast lehtede langemist, enamasti oktoobris Paljasjuursed heitlehised hekitaimed Puhkeajal pärast lehtede langemist, enamasti oktoobris Püsikud Augusti lõpp ja september Lõpeta istutamine eelistatult septembris. Talvekindlaid potiistikuid võib sobivate olude korral istutada ka oktoobri alguses. NB! Tähtajad kehtivad sisemaa kohta. Rannikul ja saartel on aega rohkem, vaata allpool. Mõned taimed on kevadel istutatuna kindlamad. Luuviljalised viljapuud nagu kirsid ja ploomid, budleiad, elulõngad ja külmaõrnemad roosid saavad siis terve suve juurduda ja lähevad talvele vastu tugevamana. Püsikutest kehtib sama hilja õitsevate liikide ja suurte kõrreliste kohta. Kevadel ja suve alguses õitsevaid püsikuid, näiteks pojenge, istutatakse ja jagatakse seevastu just augusti lõpus ja septembris. Kui aias on raske savi- või märg muld, jäta ka püsikud ja väikesed potitaimed pigem kevadesse, sest sellises mullas kergitab külm neid kõige rohkem välja. Hilja istutatud taim peab esimese talve üle elama veel nõrga juurestikuga, nii et vali sügiseks taimi, mis on sinu kandis kindlalt talvekindlad. Talvekindluse leiad iga taime tootelehelt. Sibullilled on omaette teema: need istutatakse just sügisel ja neile kehtivad teised reeglid. Kuidas aru saada, et istutamiseks hakkab aeg otsa saama? Istutamisel on kaks kindlat piiri: üks näitab, kas taim jõuab veel juurduda, teine seda, kas istutada üldse enam saab. 1. Mullatemperatuur näitab, kas taim jõuab juurduda: Uued juured kasvavad seni, kuni muld on soojem kui umbes +5 °C. Külmemas mullas juurte kasv praktiliselt seiskub, isegi kui labidas läheb mulda sama kergelt kui suvel. Rusikareegel: okaspuudele, teistele igihaljastele, püsikutele ja jagatud taimedele jäta pärast istutamist 5-6 nädalat, mil muld on veel soojem kui +5 °C, sest nende juured peavad enne talve tööle hakkama. Lehtpuudele ja -põõsastele on hea 3-4 nädalat, kuid raagus taim talub ka hilisemat istutust: talvel ta vett peaaegu ei vaja ja juurdub kevadel edasi. Mida väiksem pott ja madalam juurestik, seda varem lõpeta. Kõige kindlam on mõõta. Lükka mullatermomeeter 15-20 cm sügavusele, sinna, kuhu jäävad istiku juured, ja vaata näitu paar päeva järjest samal kellaajal. Sügisel on pinnalähedane muld sügavamast külmem, nii et madalalt mõõtes lõpetad hooaja asjata vara. Kui termomeetrit pole, jälgi ööpäeva keskmist õhutemperatuuri. Kui see jääb nädala jooksul järjest alla +5 °C ja soojemat ilma ei paista, jahtub peagi ka muld juurte sügavusel nii palju, et uued juured enam ei kasva. Siis on okaspuude ja püsikutega hilja, potis lehtpuudega viimane aeg. 2. Kaevamine näitab, kas üldse saab istutada: Kui sa ei saa kaevata auku, kuhu kogu juurepall ära mahub, on istutamiseks hilja. Õhuke külmunud koorik pinnal veel ei loe, sellest saab läbi lüüa. Määrav on see, mis toimub labidatäie sügavusel. Kui ööpäeva keskmine on paari kraadi juures ja ilmateade lubab püsivaid miinuskraade, hakkab maa külmuma ja istutamiseks on jäänud päevi, mitte nädalaid. Millal see sinu kandis tavaliselt juhtub? Ühte kuupäeva kogu Eestile ette anda ei saa. Talv jõuab kõige varem Kesk- ja Ida-Eesti sisemaale, rannikul ja eriti saartel püsib muld kuni poolteist kuud kauem sula. Piirkond Juurdumine lõpeb (õhk püsivalt alla +5 °C) Maa külmub (õhk püsivalt alla 0 °C) Kesk- ja Ida-Eesti sisemaa (Jõgeva, Väike-Maarja, Türi, Jõhvi) 17.-22. oktoober 18.-25. november Lõuna-Eesti (Tartu, Viljandi, Valga, Võru) 23.-24. oktoober 25.-28. november Põhjarannik (Tallinn, Kunda) 26. oktoober 5.-8. detsember Läänerannik (Pärnu, Virtsu) 29. oktoober – 4. november 8.-17. detsember Saared (Kärdla, Kuressaare, Vilsandi) 31. oktoober – 10. november 19. detsember – 8. jaanuar Need on aastate 1965-2013 keskmised. Üksikaastal võib kuupäev nihkuda mitu nädalat kummaski suunas ja viimastel aastakümnetel on talv tulnud pigem hiljem. Artikli alguse tabeli tähtajad kehtivad sisemaa kohta: rannikul võid neile liita umbes nädala, saartel 2-3 nädalat. Mida teha, kui jäid istutamisega hiljaks? Jõuga istutamine ei aita. Külmunud auku kiiruga surutud taim talvitub halvemini kui taim, mis on talveks korralikult varju pandud ja istutatakse kevadel. Maa on veel kaevatav, aga taim ei jõua juurduda (tugevad külmad on tulemas): Potis kasvav taim: Juurduda ta enam ei jõua, aga maasse tasub ta siiski panna, sest juuri kaitseb külma eest muld, mitte juurdumine. Kui tead juba, kuhu taim kasvama jääb, istuta ta kohe sinna, kasta läbi ja kata ümbrus koorepuru või lehtedega. Kui sa pole kohas veel kindel või seal ei saa praegu kaevata, näiteks on peenar rajamata, kaeva taim koos potiga mõnda varjulisse kohta servani maasse, kata samamoodi ja istuta kevadel õigesse kohta. Püsikute ja väikeste potitaimede istutuskoha kata paksemalt lehtede või kuuseokstega alles siis, kui maa on esimest korda läbi külmunud. Kate hoiab mulla ühtlaselt külmana, et taim ei kerkiks. Kevadel vaata taimed üle ja vajuta üles kerkinud tagasi mulda. Paljasjuurne puu või põõsas: Selle juured ei tohi talvel õhu käes olla, nii et pane taim ajutiselt maasse. Kaeva labida sügavune kraav, aseta taim sinna viltu, umbes poolenisti pikali, ja kata juured ning tüve alumine osa mullaga. Puista mulda hoolikalt juurte vahele, et sinna ei jääks tühje kohti, ja suru pealt jalaga kergelt kinni. Viltu asendis ei kõiguta tuul taime lahti. Kui aias käib hiiri või jäneseid, kata taim kuuseokstega. Kevadel istuta ta õigesse kohta kohe, kui maa sulab. Maa on juba täielikult läbi külmunud: Nüüd ei ole eesmärk enam juurdumine, vaid see, et taim elaks talve üle. Potis kasvav taim: Kui potimuld ise pole veel külmunud, kasta see läbi, sest niiske muld jahtub aeglasemalt. Tõsta potid tihedalt kõrvuti tuulevaiksesse kohta maja põhja- või idaseina äärde, kuhu talvepäike ei paista, ja täida vahed lehtede või koorepuruga, aga jäta põhjas olevad augud vabaks. Püsikuid soojusta eriti hoolega, nende juured on õrnemad. Kaitse okaspuid ja teisi igihaljaid talve lõpu ereda päikese eest varjutuskanga või õhuliselt paigaldatud kotiriidest sirmiga. Tavalist katteloori ära varjutamiseks kasuta. Kui pott on juba läbi külmunud, ära heida meelt: pane ta kohe varju, talvekindel taim elab selle sageli üle. Paljasjuurne taim: Hoia taim kevadeni keldris või muus jahedas kohas, kus ei käi miinuskraade. Pane ta ämbrisse või kasti ja kata juured niiske turba, liiva või mullaga, et need ei kuivaks. Vaata talve jooksul paar korda üle, et kate püsiks niiske, ja istuta taim õue kohe, kui maa kevadel sulab. Ära too talvekindlat õuetaime sooja tuppa. Soojas katkeb taime talvine puhkeperiood ja pungad võivad keset talve puhkeda. Kui taime siis tagasi külma viia, saavad värsked võrsed kahjustada. Ära pane ka igihaljast taime pimedasse. Okaspuu ja rododendron vajavad ka talvel valgust, nii et pime kelder või aknata garaaž neile ei sobi, küll aga jahe ja valge veranda. Pimedas võib talvituda ainult taim, mis on lehed langetanud.