Hooldamine

Siilkübara kasvukoht

Siilkübar eelistab päikeselist kasvukohta ja hästi kuivavat, keskmiselt toitainerikast mulda. Ta talub ka kerget poolvarju, kuid õitseb kõige rikkalikumalt ja püsib paremini püsti täispäikeses. Väljakujunenuna on siilkübar põuakindel ega vaja sagedast kastmist. Kõige olulisem on hea drenaaž, sest märg ja raske talvemuld võib juuri kahjustada.

Siilkübara hooldamine

Siilkübar on vähenõudlik ja pikaealine püsik, mis vajab vähe hooldust. Kuival ajal tuleb istutusaastal ja pikal põual kasta, hiljem saab ta üldiselt ise hakkama. Väetamine on tarbetu, sest liiga toitaineterikas muld ajab varred lodevaks ja vähendab õiterohkust. Kui taim on mõne aastaga keskelt hõrenenud, tasub teda kevadel uuendada, et hoida kasv tihe ja õitsemine rikkalik.

Siilkübara lõikamine

Siilkübara närbunud õisikuid võib õitsemise ajal eemaldada, et pikendada õitsemist ja hoida taime korras. Sügisel tasub osa õisikuid alles jätta, sest seemnepead pakuvad talvel toitu lindudele ja aiale struktuuri. Kuivanud varred lõika maha hilissügisel või kevadel enne uue kasvu algust. Kevadine lõikamine on soodsam, sest talvised varred kaitsevad taime ja pakuvad ilmet.

Mida teha, kui siilkübar ei õitse

Siilkübar õitseb kõige rikkalikumalt täispäikeses, seega liiga varjulises kohas jäävad õied väheseks. Liigne lämmastikuväetis soodustab lehekasvu õite arvelt, mistõttu väeta tagasihoidlikult. Vananenud ja keskelt hõrenenud taim õitseb kehvemini, seega aitab õitsemist parandada kevadine uuendamine. Noor taim võib esimesel aastal õitseda tagasihoidlikult ja jõuab täisjõusse paari aastaga.